Türgist leiti peidetuna 50 Natsi-Saksamaa sõjalennukit ({{commentsTotal}})

Focke-Wulf Fw 190A-3.
Focke-Wulf Fw 190A-3. Autor/allikas: RAF/Wikimedia Commons

Türgi meedia andmetel leiti riigi keskosast Kayseri linna lähistelt umbes 50 maa alla maetud vana hävituslennukit. Tegemist on sõjalennukitega, mille Türgi hankis Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaalt.

Ajalehe Sabah andmetel maeti lennukid Focke-Wulf Fw 190 Würger maa alla pärast sõda, 1940. aastate teises pooles, kui USA soovis tulevasele NATO-liitlasele Türgile oma sõjalennukeid kinkida, vahendas Yle.

USA lennukite kinkimise eeltingimuseks oli aga nõue, et vanad Natsi-Saksa lennukid hävitatakse.

Türgi aga otsustas küsimuse lahendada nii, et Saksa lennukid peideti hoopis tollal Kayseri lähistel asunud sõjaväe lennuvälja territooriumile.

Põhjus, miks Türgi Teise maailmasõja ajal üleüldse Natsi-Saksamaalt sõjalennukeid sai, seisnes selles, et riik jäi sõja viimaste kuudeni neutraalseks. Samal ajal üritasid nii liitlased kui ka teljeriigid Türgit enda poolel sõdima meelitada ning selle raames tehti ka soodsaid pakkumisi relvastuse asjus.

Teise maailmasõtta sekkus Türgi alles 1945. aasta veebruaris, kui kuulutas sõja nii Saksamaale kui ka Jaapanile. Reaalsuses Türgi sõdurid siiski lahingutes ei osalenud ning tegu oli pigem poliitilise sammuga enne ÜRO moodustamist sama aasta sügisel.

Maa alla peidetud lennukid kaeti õliga läbi immutatud riidega. Türgi liitus NATO-ga 1952. aastal ning aastakümnete jooksul vajus kunagine lennukite peitmise operatsioon unustusehõlma.

Vanade dokumentide ning metallidetektorite põhjal antud esialgsete hinnangute kohaselt on vanu, kuid heas seisukorras sõjalennukeid umbes 50.

Kui lennukid õnnestub välja kaevata, oleks tegu vägagi väärtuslike muuseumieksponaatidega. Mõnede ekspertide arvates saaks lennukid tõenäoliselt ka lennukõlbulikeks remontida.

Sama tüüpi või sarnaseid lennukeid on maailma muuseumides vähemalt paarkümmend.

Toimetaja: Laur Viirand



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics