FOTOD: reformierakondlased arutasid riigireformi ja Kallase kriitikat ({{commentsTotal}})

{{1476804800000 | amCalendar}}

Reformierakondlased kogunesid teisipäeva oma mitteformaalsele nn koopaoravate üritusele, kus põhirõhk oli riigireformi arutamisel, kuid ilmselt vahetati mõtteid ka Siim Kallase tõstatatud partei sisepingete teemadel.

Kuigi Reformierakonna pressiesindaja kinnitusel arutatakse kohtumisel vaid riigireformi, siis üks partei riigikogu fraktsiooni liige oli üsna veendunud, et vabas õhkkonnas tõusetub ka Kallase küsimus.

Juhatuse tasemel ning Kallase osalusel arutatakse seda alles järgmisel nädalal.

Partei esimees Taavi Rõivas pidas läinud nädala laupäeval intervjuus ERR-ile võimalikuks, et Siim Kallasel on veel paar mõttekaaslast. "Aga ütleks küll, et erakonna fraktsiooni ja juhatuse lõviosa on selgelt seda meelt, et erakond peab minema ühtselt edasi ja ei peaks hakkama rakendama repressioone ükskõik kelle suhtes. Erakonda ei vii edasi sisemised arveteklaarimised, vaid Eestile olulised asjad: olgu selleks haldusreformi ärategemine või Eesti eesistumine," märkis Rõivas toona.

Teisipäeval enne kohtumist kinnitas Rõivas "Aktuaalsele kaamerale", et Reformierakonnal oli selge otsus toetada Siim Kallast ja seda ka tegi. "Kahe kandidaadi juttu räägivad meie konkurendid ja kui vaadata nende otsustavat käitumist, kus juba suvel otsustati volikogu tasemel, et toetada saab ainult ühte kandidaati ja midagi muud teha ei tohi, siis tegelikult see oligi olukord, mis viis suure tõenäosusega tühjade sedeliteni," rääkis ta.

Laine Randjärv kommenteeris Siim Kallase Äripäevale antud intervjuud, öeldes, et tema hinnangul on hea, kui probleemidest avameelselt rääkida. Võib-olla oleks tema hinnangul pidanud rääkima lihtsalt veidi varem.

Samuti oleks erakond võinud juba kevadel käituda natuke otsustavamalt. "Minu sisetunne ütleb, et ükskõik milline halb otsus ühele või teisele või kolmandale osapoolele, mida varem see tehakse ja asjad on selged, mida vähem on venitamist ja mängu, seda parem. Nii et mõistlik oleks olnud teha otsused kevadel - kas leida oma erakonna kandidaat või otsustada, et Reformierakonnal oma kandidaati ei ole. Need otsused oleks pidanud tegema varem," rääkis Randjärv.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: