Lairibavõrk plaanitakse kodudega ühendada olemasoleva taristu kaudu ({{commentsTotal}})

Kiiret netiühendust võimaldava lairibavõrgu ühendamisel kodudega ehk niinimetatud viimase miili väljaehitamisel on plaanis kasutada juba olemasolevat elektrivõrgu taristut, vastav eelnõu oli täna parlamendis esimesel lugemisel.

Kui kogu Eestit hõlmava kiire interneti põhivõrgu väljaehitamise on riik enda peale võtnud, siis probleemseks on jäänud küsimus, kes peaks ühendama selle põhivõrguga üksikud majapidamised. Täna riigikogus esimesel lugemisel olnud eelnõu pakuks selleks lahenduse kasutades olemasolevaid elektriliine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See loob võimaluse kasutada taristut, mis on juba olemas. Tegelikult tarbija selle taristu eest täna ka maksab ja talub seda oma maa peal, siis tuleb siduda sinna rohkem kui ainult elektrivõrk," lausus riigikogu liige ja eelnõu autor Andres Metsoja (IRL).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõud täielikult.

"Viimase miili ühenduse rajamine teatud juhtudel muutub neli-viis korda odavamaks ligikaudsel hinnangul. See kindlasti aitab kaasa, et viimase miili ühendus sünniks kiiremini, väiksemate kulutustega ja jõuaks rohkemate inimesteni," märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Suuri probleeme ei näe ka Elektrilevi, mis haldab valdavat osa jaotusvõrgust.

"Otsest probleemi ei ole, aga täna ei ole lõpuni välja mõeldud, kuidas see kulude jagamine käb. Kindlasti seal tekivad lisakulud ja lõppkokkuvõttes tarbija peaks selle kinni maksma, aga kindlasti see on kordades odavam, kui et iga telekomiettevõte oma võrgu ise välja ehitaks," sõnas Taavi Liivandi Elektrilevist.

Riigikogu liige ja üks eelnõu esitajatest Tanel Talve (SDE) ütles, et kõik otsesed kulud, mis on seotud paigalduse või võimalike riketega, peab kandma sidekaabli võrgu haldaja. "Elektrilevile, kui võtta üks võrgu taristu haldaja, siis neile mingit lisakoormust siin ei teki," lausus Talve.

Eelnõu algatajad on kuus riigieelarve kontrolli erikomisjoni liiget, kes esindavad kõiki riigikogu fraktsioone.

Toimetaja: Karin Koppel



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: