Teadlane: Eesti piimatootjate konkurentsivõime on langenud ({{commentsTotal}})

Kuna Läti ja Leedu on maksnud piimatootjatele top-up-toetusi, kuid Eesti seda viimastel aastatel teinud ei ole, on Eesti piimatootjate konkurentsivõime teiste Balti riikidega võrreldes halvenenud, selgus parlamendi maaelukomisjoni tellimusel Eesti ja lähiriikide põllumeeste olukorda võrrelnud maaülikooli professori Rando Värniku analüüsist.

Top-up-toetus on riigipoolne lisamakse Euroopa Liidu otsetoetustele. Värnik märkis, et kuigi Eesti piimatootjad seda saanud ei ole, on investeeringuid ikkagi tehtud, kuid seda laenuraha eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Professori hinnangul võiks top-up-toetusi kaaluda ka Eestis.

"Toetused on avaldanud mõju konkurentsikeskkonna mõttes piimatootmisele. Kui teistes riikides on teatud toetusi võimaldatud ja Eestis seda pole tehtud, siis see on avaldanud mõju," nentis Värnik.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar (SDE) toonitas samas, et Eesti on jaganud põllumeestele kriisiabi teiste toetusmeetmete kaudu.

"Eesti on läinud teist teed, Eesti ei ole maksnud toetusi top-up'ide teel, vaid täiendavate kriisiabitoetustena. Ja täiendavate kriisiabitoetustena on planeeritud selle aasta lisaeelarves kolm miljonit ja järgmisel aastal veel 4,6 miljonit eurot," sõnas Padar.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: