Loog: suurem usaldus perearstide vastu aitaks kõvasti raha kokku hoida ({{commentsTotal}})

Eestis ei taheta mingil põhjusel perearste usaldada, kuid kui seda õnnestuks muuta, tooks see mitu miljonit kokkuhoidu, ütles Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg Andrus Loog.

Loog rääkis saates "Vabariigi kodanikud," kus arutleti tervishoiu rahanappuse üle, et Eesti meditsiin on väga eriarstiabikeskne.

"See tähendab, et mingil põhjusel - mulle tundub, et see on ajalooline põhjus - ei taheta perearste usaldada ja me näeme igapäevaselt väga palju selliseid patsiente /.../ see on 60-80 protsenti, kelle puhul võiks öelda, et perearsti antud soovitused on olnud täiesti adekvaatsed, patsiendil oleks olnud vaja neid järgida. Ja eriarsti visiit tähendab, et ta kordab üle, mis perearst on juba öelnud," märkis arst.

Ta lisas, et veel hullem on see, kui perearsti mitte usaldav patsient pöördub "doktor Google'i" poole. Kirurgi sõnul näeb ta väga sageli saatekirju, kus on kirjas, et need on antud patsiendi nõudmisel, mittemeditsiinilisel näidustusel.

"Isegi kui öelda, et meil õnnestuks seda kas või 30 protsenti vähendada, annaks see õige mitu miljonit," lausus Loog.

Samuti peab ta raha mõistlikuma kulutamise võimaluseks seda, et haigekassa kompenseeriks end ravijärjekorrast ette ostnutele kulutatud summa siis, kui nende tegelik järjekord kätte jõuab.

"Täna on see võimalus (raha eest kiiremini vastuvõtule pääseda - toim) neil, kelle sissetulek on oluliselt kõrgem keskmisest palgast /.../ Ta saab kiiremini terveks, kiiremini tööle, kiiremini maksumaksjaks, aga samal ajal pole tal lootust, et haigekassa sel hetkel, kui saabub tema rahajärjekord, kompenseeriks talle need kulutused," lausus Loog.

Ta tõi välja, et kui võrrelda keskmist palka saavat töölkäivat inimest haiguslehel olijaga, siis riik kaotab iga kuu umbes 1200 eurot. Ka haigekassa keskmine raviarve on umbes 1000 eurot, seega kui patsiendil lastaks ise tasuda ja järjekorra saabumisel talle see korvata, võidaks haigekassa ja me kõik olulisel määral.

"Riigile on patsient, kes on haige ja haiguslehel ja ootab oma järjekorda, kahjulik," nentis ta.

Jesse: suurendada tuleks solidaarset rahastamist

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ei pidanud seda aga tulusaks plaaniks.

"Ravijärjekorrad ei ole ainult üksikute inimeste probleem /../ vaid me kaotame nende tänaste ravijärjekordade läbi ühiskondlikku rikkust. Kui avalikku raha ei napi ja me hakkame mõtlema välja skeeme, et inimene ise finantseeriks ja siis haigekassa maksaks üheksa kuu pärast tagasi, ega see ei tekitaks sellesse avalikku rahakotti, millest ei piisa, nagu doktor Loog ütles, raha juurde," sõnas Jesse.

Seetõttu leidis ta, et meil on vaja suurendada solidaarset rahastamist, mis vähendaks ebavõrdsust ja mõjuks samamoodi hästi nii vähem kui rohkem teenivate inimeste arstiabi kättesaadavusele.

"Ma ei arva, et omaosaluse suurendamine oleks lahendus Eesti tervishoiu jätkusuutmatusele. See, et tänane tervishoiumudel, mis pandi paika 1990. aastal enne Eesti iseseisvumist, ei ole jätkusuutlik, sai ära tõestatud aastal 2005. " nentis Jesse.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: