Naiste varjupaikade sõnul saavad tugikeskused tuleval aastal senisest vähem raha ({{commentsTotal}})

Riigikogus läheb kolmapäeval muutmisele ohvriabiseadus, millega tagab riik naiste tugikeskustele stabiilse rahastuse kõikjal Eestis. Naiste varjupaikade liit on aga mures, et riik rahastab tugikeskusi tuleval aastal vähem kui tänavu.

Naiste varjupaikade liidu liikmed rõõmustavad, et seaduseelnõu annab kindluse, et varjupaigateenust hakatakse osutama igas maakonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teenuse kättesaadavuse tagab sotsiaalkindlustusamet.

"Kui siiani olid naiste varjupaigad olukorras, kus nad pidid igal aastal esitama ministeeriumile taotluse, et saada rahastust, siis nüüd muutub naiste varjupaiga teenus riiklikuks teenuseks. Kõik maakondade tugikeskused saavad riigikankel osaleda ja need tugikeskused, kes võidavad hanke, saavad riigilt mitmeaastase püsiva toetuse," selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna.

Naiste varjupaikade liidu juht Eha Reitelmann ütles, et tuleva aasta eelarves on tugikeskuste jaoks raha vähem kui sel aastal. Kui palju raha vähem on, selles osas lähevad Kersna ja Reitelmanni arusaamad lahku.

Tuleval aastal kavandab riik tugikeskustele 620 000 eurot ja Reitelmann muretseb, et raha vähenemine hakkab teenuse kvaliteeti mõjutama.

"See ongi hankemenetluse probleem ja see ei ole ainult naiste tugikeskuse teenuse juures, eks see on üldiselt probleem, et võivad võita odavuse alusel, mitte kõige paremad teenusepakkujad," ütles Reitelmann.

Kersna kinnitas, et teenuse valikul saab määravaks kvaliteet ja ministeerium sõnastab koos naiste varjupaikade liiduga hea tahte kokkuleppe, kus kirjeldatakse, milline peab teenus olema.

Spetsialistide sõnul tuleb ohvritele tagada turvalisus, sest nad kardavad oma elu pärast. Lisaks tuleb osata vägivalda ära tunda, sest see võib välja tulla esmapilgul kaudsete märkide abil.

Virumaa naiste tugikeskuse juht Merle Albrant rääkis loo vaimsest vägivallast, kus kontrolliv mees ei lubanud perel teistega mitu aastat suhelda rohkem kui hädapäraselt vaja oli. Pereliikmed pidid näiteks samas asendis istuma, kui mees kodust ära käis.

"Majanduslikud tingimused olid jubedad, külm korter - ta oligi selles mõttes nagu vangistuses, see oli nagu orjapidamise vorm. Neil ei olnud süüa, naine oli alatoitumises, ta käis 2014. aastal ise metsast hagu korjamas selleks, et saaks teha tule kuskile ahju alla, et oleks soe ja oleks kodus üldse süüa," kirjeldas Albrant.

Sotsiaaltoetust taotleda ei tohtinud, sest siis oleks ametnikud mõistnud, et midagi on viltu. Nüüd on naine ja laps vangistusest väljas ja eluga edasi läinud. Kes aga imestab, et miks nad ära ei põgenenud, see ei mõista, kuidas toimib vägivaldne suhe.

Toimetaja: Merili Nael



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

Samal teemal

www.err.ee

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised