Kaljurand alustab välisministeeriumis küberjulgeoleku nõunikuna ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Endine välisminister ja presidendiks kandideerinud Marina Kaljurand teatas, et alustab välisministeeriumis osalise koormusega tööd nõunikuna küberjulgeoleku küsimustes. Samuti alustab ta novembris esimese nädalase kursusega Kiievi riigijuhtimise ja poliitika koolis.

"Presidendikampaania oli pikk ja intensiivne ning andis väga palju mõtlemisainet, mida saaks teha Eesti ja Eesti inimeste heaks. Vajasin puhkust ja nautisin puhkust. Nüüd olen valmis naasma aktiivse tegevuse juurde," kirjutas Kaljurand Facebookis.

"Alates 24.10. alustan osalise koormusega välisministeeriumis nõunikuna küberjulgeoleku küsimustes. See tähendab, et jätkan Eesti esindajana ÜRO küberekspertide töögrupis. Olen osalenud selles töögrupis alates 2014 sõltumata ametikohtadest," lisas ta.

Kaljuranna sõnul sai ta viimastel nädalatel mitmeid pakkumisi Eestis ja välismaalt erinevate projektide juhtimiseks, aga ka loenguteks rahvusvahelistest suhetest ja diplomaatiast.

"Suhtlemine tudengitega ja loengute pidamine on mulle alati meeldinud. Alustan novembris esimese nädalase kursusega Kiievi riigijuhtimise ja poliitika koolis (CAPS - Civil and Political School). Ja loomulikult jätkan kohtumiste ja loengutega Eestis. Mul on väga hea meel, et noored soovivad kohtuda ja arutada nii välispoliiitkat kui ka laiemalt ühiskonnas toimuvat," kirjutas ta.

Kaljurand jätkab ka oma seniste heategevusprojektidega.

Samuti lubab ta edasi tegeleda teemadega, millest rääkis presidendikampaania ajal: integratsioon, noored, võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, naiste palgalõhe, naistevastane vägivald, nõrgemate ärakuulamine ja abistamine.

"Need on teemad, mis on mulle südamelähedased ja millesse soovin panustada," märkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: