Infotund parvlaevaühendustest läks jauramise tähe all ({{commentsTotal}})

{{1476855718000 | amCalendar}}

Majandusminister Kristen Michal (RE) oli kutsutud riigikogu infotundi vastama küsimustele riigiettevõtete juhtimise, suursaarte ja mandrivahelise parvlaevaühenduse ja uute parvlaevade valmimise kohta, kuid enamik ajast möödus sisutu vaimutsemise ja protseduuride üle vaidlemise teemal.

Riigikogu infotund peaks olemuslikult olema aeg, mil riigikogu saadikud saavad esitada küsimusi valitsuse liikmetele ja spetsialistidele, et täiendada oma teadmisi mingis valdkonnas. Sisuliselt aga kujuneb sellest enamasti opositsioonisaadikute ja "vaibale" kutsutud ministrite vaheline vaimukuste loopimine ja rohke retoorika esitamine.

Kolmapäevasel infotunnil olid saadikud valmistanud ette küsimusi parvlaevade teemal, mis eeldasid ka peaminister Taavi Rõivase ja rahandusminister Sven Sesteri kohalolu. Reaalsuses nad aga ühelegi küsimusele ei vastanud, veetes tunni oma kallist ministriajast Michali kõrval muheldes telefone sõrmitsedes.

Vaimutsemine toimus mõlemal rindel: koomikutalenti näitasid üles nii rahvasaadikud kui ka minister Michal.

Henn Põlluaasa (EKRE) küsimusele ministri vastutuse võtmise kohta luges Michal kahel korral ette oma kunagise vastuse, mis vastutuse endalt Tallinna Sadamale ja selle tütarettevõttele TS Laevad ära lükkas. Põlluaasa korduvale palvele oma vastutusest rääkida luges Michal oma kunagise vastuse teistkordselt ette. Lisaks naljatles minister, et madala veetaseme eest ta ei vastuta ning ei tema ega teised valitsuse liikmed oska seda veel tõsta.

Edasi jaurati pikalt teemal, mitu küsimust kellelgi on, kas mõni märkus on protseduuriline küsimus või mitte ning miks mõni saadik saab kaks küsimust ja teine ainult ühe. Rigiikogu esimees Eiki Nestor võttis dotseeriva lasteaiakasvataja rolli ja asus saadikuid maha rahustama ning reegleid selgitama.

Teemast mööda küsimustest sai tuld ka koalitsioonisaadik Kalle Palling (RE), kes teatas, viidates oma eelkõnelejatele, et kuna eelnevalt registreeritud küsimuse asemel on saalis kuulda olnud "üsna suvalisi küsimusi", siis annab sellele ka oma panuse. Seepeale põrgatas Palling ministri poole küsimuse, kas mandrile on ka plaanis midagi rajada. Minister noppis hea nalja üles ning lubas, et kindlasti on, ehkki praame mandrile ei kavandata. Järgnes jutt kõigest muust toredast, mida Eestimaal külastada saab.

Ka Jaanus Karilaiu (KE) küsimus teenuse kvaliteedi halvenemise kohta sai minister Michalilt iroonilise vastuse, kuidas küsija kuulub nende saadikute hulka, kes ei tunne huvi üksnes teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt. Edasi sukeldus minister Michal detailidesse, mille kohta saadik Karilaid on aru pärinud.

Martin Helme (EKRE) ironiseeris koalitsioonisaadikute üle, kes ei teadvat, kuidas infotund käib, sest neid pole seal kunagi kohal. Ka tema pinginaaber Jaak Madison (EKRE) kurtis, et infotundide ajal on saal pooltühi, sest koalitsioon ei suvatse sellest üldjuhul osa võtta.

Et aeg täis tiksutada, esitas ministri erakonnakaaslane Kristjan Kõljalg (RE) küsimuse ka täiesti teemaväliselt Tallinna-Helsingi tunneli kohta. Minister ei lasknud end sellest häirida ja kiitis, kui hea mõte tunneliehitus on. Muuhulgas lubas ta,et 2018. aastaks valmib uuring, mis aitab otsustada, kas minna projektiga edasi. See oli ka üks väheseid informatiivsemaid hetki tund aega kestnud poliitilisest püstijalakomöödiast.



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: