HS: Tallinki Megastar on korraga nii kaubanduskeskus kui ka iseenda päästepaat ({{commentsTotal}})

Megastar Turus varustamiskai ääres.
Megastar Turus varustamiskai ääres. Autor/allikas: Tallink

Ajaleht Helsingin Sanomat käis tutvumas järgmisel aastal Tallinna ja Helsingi vahel sõitma hakkava Tallinki uue LNG-kiirlaevaga Megastar. Ajalehe hinnangul on tegu Läänemere suurima "ujuva kaubanduskeskusega", mis on omalaadne mitmel põhjusel. Kõige tähelepanuväärsemaks omaduseks peetakse Megastari puhul seda, et seal pole ühtegi traditsioonilist päästepaati, sest ohu korral peab laev muutuma ise "üheks suureks päästepaadiks".

212 meetrit pikk Megastar tuleb seni Helsingi-tallinna liinil sõitva Superstari asemele. Tallink on Superstari juba ära müünud, ning hetkel renditakse seda kuni Megastari valmimiseni, kirjutab väljaanne.

Reis kahe pealinna vahel peaks Megastariga kestma vaid kaks tundi ning seega kärbiti kajutite arvu juba planeerimisfaasis. Kajuteid on uues laevas vaid 47, kuigi reisijaid mahub laeva 2800.

Tallink üritab lühikesest reisist aga maksimumi võtta ning seda tehakse eelkõige ostuvõimaluste laiendamise abil. Läbi kahe korruse laiuva kaubanduskeskuse üldpind on 2800 ruutmeetrit. Superstariga võrreldes on seal ka kordades rohkem kassasid.

Suurest kaubanduskeskusest ning 2800 reisijast hoolimata pole Megastari pardal aga ühtegi tavapärast päästepaati. Nimelt muutub Meyeri Turu tehases valmiv laev häda korral ise suureks päästepaadiks.

Laeva kavandamisel ja ehitamisel on lähtutud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nn safe return to port turvanõuetest.

Soome liiklusturvalisuse ameti Trafi mereliikluse juht Tuomas Routa nimetab 2010. aastal heaks kiidetud turvanõudeid suureks sammuks reisilaevaliikluse parandamisel, sest tavapärase reisijate päästepaatidesse- või parvedele evakueerimisega seonduvad samuti mitmed riskid.

"Megastar lähtub uuest ideest, et reisilaeva parim päästepaat on laev ise. Laev peab saama tõeliselt suuri kahjustusi, et jõuda olukorrani, kus reisijaid tuleb evakueerida," märkis Routa.

Seega peab laev olema võimeline jõudma iseseisvalt lähimasse sadamasse kõikide tõenäoliste õnnetuste puhul. Sellisteks on näiteks tulekahju või leke.

Tallinki laevade tehnilist ja ohutusalast tööd juhtiv Tarvi-Carlos Tuulik selgitas, et Megastar on vertikaalselt jaotatud neljaks osaks.

Laeva osadeks jaotamist on aastakümneid kasutatud näiteks tulekahju leviku tõkestamiseks, kuid Megstari puhul on uus see, et kõikidel olulisematel süsteemidel on tagavarasüsteemid. Tagavarasüsteemid on laevas näiteks mootorit, juhtimist ja energiatootmist puudutavate küsimuste puhul. Kui mootoris peaks tekkima tulekahju, siis see suletakse, ning võetakse kasutusele tagavaramootor.

"Lisaks tagavarasüsteemidele on hoolitsetud ka reisijate heaolu eest. Igasse ossa on varutud sööki ja jooki ning hoolitsetud on ka ventilatsiooni eest," lausus Tuulik.

Tuulik rõhutas, et reisijate jaoks uued turvasüsteemid mingeid nähtavaid muudatusi kaasa ei too.

"Reisijad midagi uut teadma ei pea. Õnnetuse juhtudes suunavad sildid ja viidad reisijad järgmisesse ossa selle asemel, et need suunaksid reisijaid kogunemispunktidesse," lisas ta.

Uue turvasüsteemi tõttu pole Megastari jaoks enam tavapäraseid päästepaate vaja. Loomulikult on laeval mõned MOB-paadid, mis on mõeldud üle parda kukkunud reisija päästmiseks.

Kui aga kõigest hoolimata tekib vajadus, et inimesed tuleb Megastarilt evakueerida, on laeva kuues kogunemispunktis olemas täispuhutavad päästeparved. Iga reisija jaoks on päästeparvel koht olemas.

Sarnane turvasüsteem on Läänemerel ka Viking Line'i LNG-parvlaeval Viking Grace.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: