Ämaris paikneva Saksa õhuväeüksuse ülem kirjeldas Soome meediale Vene sõjalennukite piiririkkumisi ({{commentsTotal}})

Soome õhujõudude foto Soome õhuruumis viibivast Vene hävitajast.
Soome õhujõudude foto Soome õhuruumis viibivast Vene hävitajast. Autor/allikas: Suomen Ilmavoimat

Ämari lennubaasis paikneva Saksamaa õhuväeüksuse ülem kolonelleitnant Swen Jacob rääkis Soome meediale pikemalt, kuidas Vene sõjalennukid 6. ja 7. oktoobril Soome ja Eesti õhupiiri rikkusid. Jacobi sõnul oli NATO õhuturbemissiooni raames Eestisse saabunud Luftwaffe pilootide jaoks tegu "24 hullumeelse tunniga".

"See juhtus mõlemal pool Soome lahte, Meil oli töörohke öö," nentis Jacob väljaandele Verkkouutiset.

Saksa õhuväelase kinnitusel olid nad tookord teadlikud, et peagi on algamas Venemaa õppus. Samas aga ei teatud seda, et Venemaa kavatseb 24 tunni jooksul saata sõjalennukeid õhku iga 90 minuti järel.

Jacobi sõnul panid Vene lennukid NATO ja Soome lennukite reaktsioonikiiruse korduvalt proovile. "Me pidime sama asja üha uuesti alustama, sest loomulikult ei saanud me kogu see aeg õhus püsida," nentis ta.

"See oli tõsine väljakutse, kuid meil oli selleks piisavalt ressursse ning häid tehnikuid, kes suutsid lennukid kogu aeg lennuvalmis hoida. Ma ei tea, kas selle õppuse eesmärgiks oli kontrollida, kui sageli suudavad NATO ja Soome samal ajal väljakutsele vastata. Vähemalt said nad sõnumi, et me suudame," lausus Jacob.

Saksa õhuväelane peab Venemaa sõjalennukite õppust küllaltki kummaliseks. "Lennukid lendasid rahvusvaheliste vete kohale, siis ära, siis tagasi, siis jälle ära, siis jälle tagasi koju. Ma ei kujuta ette, milline õppus see pidi olema. Meie sellist õppust ei korraldaks," rõhutas ta.

Kokku käidi 24 tunni jooksul Ämarist tuvastamas umbes kümmet Vene sõjalennukit, mõnd neist mitu korda. Suurem osa lennukitest olid hävitajad, kuid kaasas oli ka transpordilennukeid.

"Hea on see, et me käisime neid kõiki tuvastamas. See on oluline sõnum, et me saime nad kõik kätte," märkis Jacob.

Swen Jacob oli ühel hetkel ka ise valmis õhku tõusma ning tal oli piloodiriided ja -varustus juba seljas. Kui häire oleks tulnud kaks minutit valel ajal, oleks ta läinudki lendama.

Soome õhupiiri rikuti otseselt kahel korral - 6. oktoobril kell 16.43 ja 21.33.

Eesti kaitseväe peastaap teatas 7. oktoobril, et öösel kell 2.38 sisenes ilma loata Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas Venemaa Föderatsiooni relvajõudude hävituslennuk Su-27.

"Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Lennuki transponder oli välja lülitatud, lennuplaan oli esitamata ning lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega. Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi," seisis teates.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: