Prokurör esitab Liviko kartellisüüasjas kohtule muudetud süüdistuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Prokurör esitab järgmisel istungil Harju maakohtus alkoholitootja Liviko, selle kahe töötaja ning ühe praeguseks äriregistrist kustutatud äriühingu kahe töötaja konkurentsisüüasjas muudetud süüdistuse.

Prokurör muutis süüdistust ning esitab selle kohtule järgmisel istungil 31. oktoobril, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.

Riigiprokuratuur süüdistab juriidilise isikuna AS Livikot ning Liviko töötajaid Kärt-Ragnar Kitse ja Ivar Grossevit ning alkoholimüügiga tegelenud OÜ Aldar Eesti töötajaid Martin Penu ja Riho Maurerit konkurentsi kahjustavas hinnaalases koostöös.

Kõik süüdistatavad peavad süüdistust alusetuks.

"Esitatud süüdistus on aegumise vältimise kaalutlustel eraldatud nn kaubanduskettide konkurentsiasjast ja puudutab ajaliselt taas umbes viie aasta tagust kirjavahetust, seega sisuliselt ei ole tegemist uue asjaga," on AS-i Liviko kaitsja Erki Kergandberg ERR.ee-le öelnud.

Kriminaaluurimine käivitati 2014. aastal ning uurimise all olev konkurentsi kahjustav tegu pandi süüdistuse järgi toime 2011. aastal.

Liviko nn esimene kartellisüüasi on taas ringkonnakohtus

Liviko ja tuntud jaekettide nn esimene kartellileppe süüasi on praeguseks jõudnud tagasi Tallinna ringkonnakohtusse, kus selles tuleb otsus 15. detsembril.

Mullu 29. aprillil mõistis Harju maakohus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises süüdi AS-i Liviko, AS-i Selver, AS-i Rimi Eesti Food, OÜ Maxima Eesti, Prisma Peremarketi ja nendes firmades ostu-müügi eest vastutanud inimesed.

Maakohus mõistis süüdistatavaile suured rahakaristused, kuid määras, et reaalselt tuleb neil kanda 10 protsenti mõistetud karistusest.

Jaanuaris leidis ringkonnakohus, et maakohtu mullu kevadel tehtud otsus tuleb tühistada ja kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate osas aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.

Riigiprokrör Laura Feldmanis ei olnud ringkonnakohtu 20. jaanuari määrusega nõus ning viis selle riigikohtusse, kus saavutas asja uue arutamise ringkonnakohtus.

Süüdistus

Riigiprokuratuuri süüdistusega on kohtu ees AS Liviko, AS Selver, AS Rimi Eesti Food, OÜ Maxima Eesti, Prisma Peremarket ja AS Helter-R ning nendes firmades ostu-müügi eest vastutanud 12 inimest, kellest keegi pole süüd omaks võtnud.

Ettevõtetega seotud 11 inimest süüdistab riigiprokuratuur konkurentsi kahjustavas hinnaalases kokkuleppes ning üks inimene sai süüdistuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele kaasaaitamises.

Süüdistuse kohaselt seisnes konkureerivate ettevõtjatega konkurentsi kahjustav koostöö tarbijate suhtes 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste klaastaaras madalama hinnaklassi viinade jaehindade tõstmisel minimaalselt hinnatasemeni 63,50 krooni.

Toimetaja: Marek Kuul



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: