Soome haridusamet: "poiste ja tüdrukute" juhendist saadi valesti aru ({{commentsTotal}})

Tüdrukud ja poisid Eestis, Sillaotsa koolis.
Tüdrukud ja poisid Eestis, Sillaotsa koolis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Soome riiklik haridusamet üritas teisipäeval maandada pahast vastukaja, mis oli seotud uue soolist võrdõiguslikkust juurutava õppejuhendiga, mille raames oli muuhulgas antud koolidele soovitus vältida laste kõnetamisel sõnade "poiss" ja "tüdruk" kasutamist.

Haridusameti kinnitusel on meedia ja lapsevanemad ameti poolt koolidele antud juhistest valesti aru saanud, vahendas Yle.

Põhi- ja eelhariduse eest vastutav juhtivametnik Jorma Kauppinen selgitas, et kogu teema läks liikvele vaid ühe ametniku poolt antud intervjuust ajalehele Helsingin Sanomat. Kauppineni arvates tekkis aga "väga asjalikust artiklist" meedias levides "arusaamatus".

"Lapsevanematelt tulnud e-kirju on mul juba kogu kogu postkast täis. Sellest on ikka märkimisväärne kära tekkinud. Siin ei ole tegu mingi uue asjaga, vaid see on lihtsalt õpetajatele abivahendiks mõeldud juhend, mille abil nad saavad mõelda, kuidas võrdõiguslikkust paremini ellu viia. See on juhend, õppetöö jaoks mõeldud abivahend, mitte mingi määrus," rõhutas Kauppinen.

Kauppineni sõnul on eelmisel aastal koostatud raport ka varem meediakära põhjustanud ning nii juhtus ka nüüd. Juhendi taustaks on soolist võrdõiguslikkust puudutav seadus ning seal sisalduv säte, mille kohaselt peab alates järgmise aasta algusest olema koolidel olemas plaanid võrdõiguslikkuse tagamise kohta. Ametniku sõnul pole tegu millegagi, mille pärast lapsevanemad muret tundma peaksid.

"Artiklite pealkirjad on mõned päris naljakad. Selle taustaks on oluline asi, kuid oluline pole siin see, kas koolides räägitakse poistest või tüdrukutest. Koolidel on oma ülesanne edendada võrdõiguslikkust. Nüüd aga arvavad inimesed, et on hakatud mingeid määrusi jagama ning see ei pea paika," selgitas Kauppinen.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: