Uudistepäeva kokkuvõte 19. oktoobril ({{commentsTotal}})

Siin tänased oluliseimad uudised!

Leiger sai valmis, Türgi tehases algas üleandmine

TS Laevade kinnitusel on alanud parvlaev Leigeri üleandmisprotsess. Dokumentide vormistamine võtab siiski veel mitu nädalat aega, nii et laev enne novembri lõppu Eestisse ei jõua. Leigerile tehtud veekatsetused ja süsteemikontroll olid edukad, mistõttu on Türgi Sefine laevatehases alustatud Leigeri üleandmisprotsessiga.

"Katsetused läksid hästi ja süsteemid töötasid," kinnitas TS Laevade juhatuse liige Kaido Padar ERR-i uudisteportaalile.

Bürokraatia võtab siiski kaks-kolm nädalat aega, enne kui laev Türgist tehasest liikuma saab: vaja on teha koolitused meeskonnale, vahetada laeva lipp, et ta saaks oma kodusadamasse purjetada juba Eesti lipu all, samuti peab veeteede amet tegema laevale oma kontrolli.

Seega jõuab pikalt üle tähtaja ehitatud Leiger Eestisse novembri lõpus või detsembri alguses ning saab liinile minna detsembris, kui kõik korras on.


Palling: ükski valija ei valinud meid siia omavahel saagima

Reformierakonna juhatuse liige Kalle Palling ütles, et teisipäevasel partei juhatuse ja fraktsiooni liikmete kohtumisel arutati riigireformi ning Siim Kallase kriitikaga seonduv ei tulnud jutuks isegi mitteametlikult või päevakorraväliselt. Tema sõnul on partei liikmed omavahelisest kemplusest väsinud.

"Tegelikult on ju inimestel juba ammu soov tegeleda tõsiste asjadega ja teha tööd selle nimel, et ikkagi viia ellu koalitsioonilepingut ja teha neid asju, milleks me siia parlamenti valitud oleme. Kindlasti ükski valija ei ole meid valinud siia omavahel saagima," ütles Palling ERR-ile.

"Siim Kallas minu teada saab võimaluse järgmise nädala kolmapäeval juhatuses oma mõtteid uue partei asutamisest tutvustada. Siis seda ka arutatakse," lisas ta.

Reformierakonna praeguse juhtimise suhtes kriitiline erakonna asutaja, auesimees ja ebaõnnestunult presidendiks kandideerinud Siim Kallas ütles eelmisel reedel Äripäevale antud intervjuus, et ta ei välista uue partei loomist. "See on keeruline asi. Ma ei taha öelda ka, et see täiesti välistatud on, aga on vara veel. Peab mõtlema," ütles Kallas vastuseks ajalehe küsimusele uue erakonna loomise kohta.

Kallasele reageeris kohe erakonna peasekretär Reimo Nebokat, kes muu hulgas heitis Kallasele ette sõbrustamist Kremli-meelsete jõududega. Kallas saatis seejärel peasekretärile palve, et juhatus arutaks lahkarvamusi ja tema suunas tehtud Kremli-meelsuse süüdistust esimesel võimalusel.

 

Tarbimislaenude maht muudkui kasvab

Finantsinspektsioonis valminud finantsteenuste turu ülevaate kohaselt kasvas selle aasta esimesel poolel jõudsalt tarbimise rahastamiseks võetud laenude maht.

Vabatahtlike pikaajaliste säästmis- ja investeerimisteenuste kasutamine, näiteks pensionifondi kogumine on kasvanud tunduvalt tagasihoidlikumalt.

Ülevaate tarbimislaenudest tegi ERR-i raadiouudiste toimetaja Margitta Otsmaa

 

Schäuble tegi ettepaneku luua Euroopa Liidu ühine kaitse-eelarve

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble tegi oma eurointegratsiooni toetavas kõnes ettepaneku luua Euroopa Liidu ühine kaitse-eelarve.

Berliini mõttekojas peetud kõnes märkis Schäuble, et "peagi läheb Euroopa Liidul ühist kaitse-eelarvet vaja" ning lisas, et kui EL oma ressursid liidaks oleks ühenduse sõjaline eelarve kordades suurem kui Venemaal, vahendas ajaleht Financial Times.

Ministri mõtteavaldused on jätkuks Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekutele Euroopa Liidu kaitsealast koostööd tõhustada, sealhulgas luua ühine ja alaline peastaap Euroopa Liidu välismissioonide jaoks. Laiemalt on plaani näol tegu Prantsuse-Saksa püüdlustega Euroopa Liitu pärast Brexitit tugevdada.

Kuigi Schäuble näol on tegu Euroopa ühe mõjukama poliitikuga, on ebatõenäoline, et tema äsja välja käidud ideel, mis läheb palju kaugemale esialgsetest Saksa ja Prantsuse ettepanekutest, väga palju poolehoidjaid leiduks.

Samas on Schäuble veendunud föderalistist veteranpoliitik, kes kutsub regulaarselt üles ulatuslikumale eurointegratsioonile, seda nii majanduslikus kui ka poliitilises plaanis.

 

Moskva lubas USA vastu "asümmeetrilisi" samme, kättemaks ootab ka Londonit

Moskva on võimeline astuma "jõulisi ja asümmeetrilisi samme", kui USA peaks sanktsioone Venemaa vastu karmistama, ütles asevälisminister Sergei Rjabkov kolmapäeval rahvasaadikutele.

Rjabkov oli riigiduumas seoses president Vladimir Putini eelnõuga, millega peatatakse Ameerika Ühendriikidega sõlmitud relvaplutooniumi käitlemise kokkulepe. Riigiduuma kiitis eelnõu kolmapäeval heaks, vahendas Reuters.

Asevälisministri avaldus oli seotud teadetega, mille kohaselt kaaluvad USA ja Suurbritannia Venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamist seoses Bashar al-Assadi relvajõudude ning Venemaa tegevusega Aleppos ja mujal Süürias.

Samuti lubas Moskva astuda vastusamme seoses sellega, et Briti pank NatWest lõpetas Venemaa riikliku meediaettevõtte RT teenindamise.

Kuigi Suurbritannia valitsus on rõhutanud, et tegemist on panga enda otsusega ja Briti võimudel pole sellega mingit pistmist, avaldati Venemaa välisministeeriumis arvamust, et tegu on poliitiliselt motiveeritud rünnakuga sõnavabaduse ja võimude jaoks tülika väljaande vastu.


40 kohalikku korjust ja tuleb juurde: lennuõnnetuste fetiši eripärad

Möödunud aastal 150 inimese elu lõpetanud Germanwingsi lennu 9525 kohta tehti vaid paar tundi pärast õnnetust Vikipeediasse sissekanne, mis jääb veebiruumi ilmselt igaveseks. Lennuõnnetuste anatoomiat analüüsinud teadlased märgivad aga, et sama ei saa öelda inimeste mälu kohta. Huvi katastroofi vastu kaob nädalaga olenemata sellest, kas selles hukkub 50 või 500 inimest.

"Võiks oletada, et suuremad õnnetused süüvivad mällu pikemaks ajaks, kuid tundub, et ohvrite arv ei mängi inimeste tähelepanu köitmise juures mingit rolli. Keskmiselt 3—10 päeva pärast õnnetust tunneb selle vastu huvi juba poole vähem inimesi," nentis uurimus esimene autor Ruth García-Gavilanes ERR Novaatorile.

Järeldus põhineb 1500 inglis- ja 500 hispaaniakeelse lennuõnnetusi käsitlenud Vikipeedia sissekande loetavuse andmetel.


Galerii: R2 hommikuprogramm kuulutas välja Ilgekoha fotokonkursi

Kas sa tead kohta, mis on eriti kole? No ikka nii kole, et imestad ise ka vahepeal, et mis seal küll on valesti läinud? Näiteks mõni happejärv, räsitud raielank või mahajäetud maja või siis lihtsalt arusaamatu maja ja elurajoon. R2 hommikuprogramm kuulutas välja fotokonkursi, et leida Ilgekoht 2016.

Fotosid saab saata Raadio 2 hommikuprogrammi Facebooki lehele. Parima pildi autor võidab huvitava auhinnapaketi, kuhu kuuluvad Vladimir Putini T-särk ja Isac Ellioti elusuurune pappkuju.

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: