Tallinnas saab kino ja postimaja vaheline koleala funktsionaalseks jalakäijate tänavaks ({{commentsTotal}})

Hobujaama kvartalisse kavandatakse jalakäijate tänavat.
Hobujaama kvartalisse kavandatakse jalakäijate tänavat. Autor/allikas: Baltic Horizon Fund

Tallinna südalinna Hobujaama kvartali hoonetevaheline ala, kust praegu jalakäijad läbi ei pääse, kavatsetakse ümber ehitada kaasaegseks, katusega kaetud jalakäijate tänavaks. Tänavate alla jäävatest parklatest peaks aga saama üks ühtne parkimisala. Ümberehtituste maksumus võib ulatuda kuni kümne miljoni euroni ning ehitusega loodetakse algust teha umbes aasta pärast.

Ajal, mil Tallinn on arendamas peatänava ideed, mis kaotab südalinnas, Narva maantee ja Pärnu maantee vahel suurema osa autoliiklusest, on ka trajektoorile jäävate kinnistute omanikud mõtlemas, kuidas end linna visiooniga paremini kohandada.

Üks niisuguseid piirkondi on Hobujaama kvartal, mille ühte serva jääb bussiparkla ja pääs sadamaalale, teisalt aga mitmed suured hooned, mis seisavad külg külje kõrval, omavahel suhestumata ja jalakäijatele läbipääse võimaldamata.

Coca-Cola Plaza kobarkino oli esimene ehitis, mis vanade tööstus- ja teenindushoonete vahele, Rotermanni kvartali veerele 2000. aastal ehitati. Seal asus tallinlase jaoks linna lõpp, edasi tulid vaid toona tontlikud ja lagunevad Rotermanni hooned, bussiparkla ja sadam - ala, kuhu asja polnud. Sestap puudus vajadus ka kino ümbritsevaid tänavaid läbitavaks teha, sest need ei viinud kuhugi.

Viis aastat hiljem hakkas Urmas Sõõrumaa Rotermanni kvartalit jupikaupa arendama. Aasta-aastalt sündis üha terviklikum linnaruum, kus sai käia vaid jalgsi, kuid seda jäi kummitama äralõigatus ülejäänud linnaruumist: ülekäigurajad suunasid sadamast tulevad turistid kvartalist mööda ning ümbritsevad hooned varjasid arhitektuuriliselt tervikliku ala ära. Et tõkestada autode sissesõitu, rajati kõigi sissepääsutänavate ette ka tõkkepuud või muud füüsilised takistused, nii oli sinna ka jala keeruline ligi pääseda.

2013. aastal avati ka ümberehitatud postimaja, kuid enam mitte postiasutusena, vaid kaubanduskeskusena. Selle kõrval, Narva maantee ääres paikneb veel Nordic Hotel Foorum. Postimaja ja hotelli vahel on kitsuke jalakäijate ala, mis aga suurt kuhugi ei vii - kinno sealtkaudu ei saa, sest suur raudvärav ja prügikastid on ees, Rotermanni suunal minnes tulevad tõkised ette. Nagu oleks ekslikult kellegi tagahoovi sattunud.

Juba jupp aega on aga kinohoone omanikfirma Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam ajanud asja, et muuta hoonetevaheline ala loogiliseks linnaruumi osaks, mida mööda jalakäijad hoonete ja kvartalite vahel kulgeda saaksid. Nii peaksi tänavavõrku pidi jõudma ühest küljest Rotermanni kvartali kaudu sadamasse, teisest Hobujaama tänavale, kolmandast Narva maanteele ning neljandast Mere puiesteele ja sealt edasi vanalinna. Jalakäijate tänava äärde jäävate hoonete fassaadid plaanitakse ümber ehitada, et need suhestuksid tänavaga, seal asuksid kohvikud ning, mis peamine, tänava kohal oleks ka katus. Selliseid passaaže on välismaised ostu- ja meelelahutuskvartalid täis, kuid Tallinnas, kus kliima seda hästi soosiks, veel tavatu praktika.

"Oleme selle ideega tegelnud juba aasta-poolteist, kaasanud naabrid ehk kõik, kes seal asjatavad. Me oleme Coca Cola Plaza omanikuna võtnud justkui juhtrolli," selgitab Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam ERR-i uudisteportaalile.

"Kui seda ristmikku ja pilti vaadata, siis ühtpidi tahaks korrastada Hobujaama tänavat, et jalakäijatel oleks mõnus linnaruumi üks osa ja ka värav Rotermanni kvartalisse. Coca Cola Plaza on justkui takistus seal ees. Nüüd on mõte tekitada lisatänav kahe maja vahele, kaotada ära kinoparkla sissesõit ja viia maa-alune parkla kogu kvartalis ühtseks," tutvustab Karotam plaane. "Eesmärk on olemasolevat tänavat sisuliselt laiendada. Läbi postimaja peaks ka saama Rotermanni."

Kava järgi kaotatakse postimaja ja kino all olevasse parklasse sissesõit kino kõrvalt. Ehkki bussiliiklus Hobujaama tänavale paratamatult jääb, oleks see muidu üksnes jalakäijate päralt. Postimaja ja kino vahelt kaotatakse tarastatud parkla ja prügikastide ala, sellest saabki tänav. Selle kohale ehitatakse katus ning ülespoole jääb ka täiendav kinosaal, millest praegu, tippkellaajal puudu jääb. Kino saab üksiti uue, klaasist fassaadi, rajatakse ka väikesed büroopinnad ning ehk mõni kohvik tänavale.

Karotam tõdeb, et erinevatel aegadel valminud uued hooned ei moodusta omavahel ühtset ansamblit, nüüd püütakse seda viga parandada. Samamoodi on maa-alused parklad kõik eraldi, aga võiksid olla omavahel ühendatud, nii et jalakäija saaks sinna kvartali igast küljest ligi. Ka see mõte on töös.

"Plaan on investoritele ka lisaväärtust luua, et kogu piirkond muutuks atraktiivsemaks, inimesi tuleks siia rohkem ja saaksime seda nurka modernsemaks teha. Kui vaatame Narva maantee plaane, kus linnal on plaanis liiklus maha tõmmata, siis meie plaanid sobivad nende kavandatava jalakäijaliiklusega," räägib Karotam.

Arendaja möönab, et kindlas kõneviisis saab sellest rääkima hakata alles siis, kui kõigi naabritega on kokkulepped saavutatud, kuid kooskõlastamine ja läbirääkimised osaliste vahel on käimas ning kõik on positiivselt meelestatud. Praegu tegeldakse peamiselt tehniliste takistuste ületamisega, mis iseäranis on esile kerkinud parklate ühendamisel. Ka kokkulepped, kes, kui palju ja mida rahastab, pole veel kokku lepitud. Summa, mis jääb eeldatavalt viie ja kümne miljoni vahele, ei ole just väike. Linna tuge loodetakse näiteks pargipinkide rajamise näol.

"Ehitus võib 12 kuu jooksul alguse saada - see on meie lootus. Elame-näeme," ütleb Karotam.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: