Clintoni ja Trumpi viimane teledebatt: mõlema seni tugevaim etteaste ({{commentsTotal}})

{{1476887463000 | amCalendar}}

USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton ja tema vabariiklasest vastane Donald Trump pidasid Eesti aja järgi neljapäeva varahommikul kolmanda ja viimase televäitluse, mille otseülekannet oli võimalik jälgida ka ERR-i uudisteportaalist.

Täismahus lahti kirjutatud teksti saab lugeda SIIT, täismahus video debatist asub käesoleva artikli lõpus.

Clinton rõhutas alustuseks, et ülemkohus peab seisma Ameerika inimeste selja taga, mitte ainult tugevamate eest. Clinton tõi eraldi välja seksuaalvähemuste kogukonna ja naiste õigused. Tema hinnangul on oluline, et kohus tagaks abieluvõrdsuse ja abordiõiguse.

"Kui me räägime ülemkohtust, siis puudutab see otseselt ka nende valimiste peamist teemast - millises riigis me hakkame elama. Olen veendunud, et ülemkohus peab seisma ameerika inimeste poolel, mitte võimsate korporatsioonide ja jõukurite. Minu jaoks tähendab see muuhulgas, et ülemkohus astub välja naiste õiguste ja seksuaalvähemuste kogukonna eest," ütles Clinton.

Trump tõi välja pea vastupidise seisukoha nimetades tähtsateks teemadeks põhiseaduse tõlgendamist ja relvaõiguse kaitsmist.

"Kõik käib siin ülekohtu ümber. Ma nomineeriks kohtunikeks konservatiivse suunitlusega abordivastaseid kohtunikke, kes oleks põhiseaduse tõlgendamise ja relvaõiguste kaitsmise jaoks õiged õpetlased," märkis Trump.

Migratsiooniteemadel võttis väitlus suurema hoo

"Meil on vaja müüri. Praegu saame meie siin narkootikumid ja nemad saavad raha. Mina püstitaks piirile toimiva müüri ja lõpetaksin narkokaubanduse. Rivistaksin narkokurjategijad üles ja saadaksin nad välja," rääkis Trump.

"Kõik, keda tuleks välja saata, tuleks tõesti saata. Kui aga müürist rääkida, siis Donald ei tõstatanud Mehhiko-visiidil üldse seda teemat," sõnas Clinton.

Trump vastas, et Clinton ise soovis ka 2006. aastal müüri püstitada, aga nagu ikka ei saanud ta sellega hakkama.

"Hääletasin tõesti piiride turvalisemaks muutmise poolt. Donaldil on aga väga erinev arusaam sellest, mida me peaks immigrantidega tegema. Me peaks illegaalid varjust välja tooma, nii et nad saaks majanduses osaleda," kaitses end Clinton.

"Me oleme oma seaduste ja piiridega õigusriik. Tulgu seaduslikult tagasi, oodaku ja saagu kodanikeks. Ka Obama saatis miljoneid inimesi välja ja keegi ei tea siiani, kuhu täpsemalt. Meie riigis on praegu mõningaid väga "halbu hombresid", kelle peaks kohe kindlasti siit koheselt minema saatma," torkas Trump vastu.

Trump tahaks häid suhteid Venemaaga

Clinton suunas järgmise talle esitatud küsimuse Wikileaksi ja elektronkirjade teemal kohe Venemaa peale.

"Putinil on nendel valimistel oma kindel lemmik. Meil on kümned luureagentuurid kinnitanud, et küberrünnakute ja sissemurdmiste taga on olnud Venemaa ja seda kõige kõrgemal tasandil," süüdistas Clinton.

"Alles me vestlesime avatud piiridest ja nüüd oleme juba Putini juures. Putin on lihtsalt Clintoni lihtsalt igal pool üle mänginud. Võtame kasvõi Süüria. Ma mõistan muidugi igasuguse sekkumise hukka. Ma ei tea Putinit, kuid ma arvan igatahes, et kõigile oleks parem, kui Ühendriikidel ja Venemaal oleksid head suhted," vastas Trump.

"Ma olen veendunud, et Clinton ja Obama on lihtsalt üle kavaldatud. Me kulutasime Lähis-Ida peale triljoneid ja nüüd lõikavad sellest kasu venelased," jätkas Trump.

Järgnes teineteise käpiknukuks tituleerimine. "Sulle meeldiks, kui käpiknukk oleks USA presidendiks," sõnas Clinton. "Sina oledki käpiknukk," vastas Trump.

Trump: Clintonil on palju halba kogemust

Maksude teemadel olid mõlemad veendumusel, et vastase kavandatud poliitika viib riigi katastroofini.

"Kui keskklassil läheb hästi, siis läheb hästi ka riigil. Inimesed, kes töötavad täisajaga, ei peaks vaesuses elama nagu see praegu tihtipeale on. Meil on vaja võrdseid palku. Trump läheks riigile maksma kolm miljonit töökohta, kuna tema kogu plaan on rikaste makse kärpida," süüdistas Clinton.

"Hillaryl on tõesti minust suurem kogemus riigijuhtimises, seda tuleb tunnistada. Kuid need on ainult väga halvad kogemused. Kui saaksin riiki juhtida, nagu olen juhtinud oma ettevõtteid, siis võiksime oma riigi üle jälle uhkust tunda. Ta tahab makse tõsta, mis on lausa katastroofiline idee. Meil on vaja makse kõvasti kärpida, muu hulgas ettevõtte tulumaksu, siis saame mootori jälle tööle," seletas Trump.

Pikk vaidlus käperdamise teemal

Järgnes pikk heitlus naistekäperdamise teemal. Trump sõnul on avalikkuses kõlanud süüdistused Clintoni ja tema kampaaniameeskonna välja mõeldud.

"Need kuulujutud on juba kõik suuresti kummutatud. Clinton räägib kuulujuttudest, mille on lahti lasknud Clinton ise või tema kampaaniameeskond. Tahan rääkida hoopis millestki konkreetsest ehk Clintoni kustutatud elektronkirjadest, mille eest ta läheb tõenäoliselt vangi," sõnas Trump.

"Donald üritab alati vastutusest kõrvale hoida, ta pole kunagi kellegi ees vabandanud," sõnas Clinton.

"Clinton on kõige selle taga. Ma pole isegi oma naise ees vabandanud, sest mul pole millegi eest vabandada. Need olid valed ja väljamõeldised. Vägivaldseks muutunud kampaaniaürituste ees vastutavad samuti Obama ja Clinton. Neid on isegi jäädvustatud, kui nad toetajaid vägivallale õhutavad," väitis Trump.

Trump jättis valimistulemuse aktsepteerimise lahti

Trump ei kinnitanud ajakirjaniku küsimusele vastates, et aktsepteerib valimiste tulemust.

"Me veel vaatame seda, kui see aeg on käes," märkis Trump.

Clinton märkis, et selline suhtumine on kohutav ja Trump teeb sellega maha Ühendriikide demokraatiat.

Enam kui poolteist tundi 15-minutiliste segmentide kaupa

Teledebatt leidis aset Las Vegases Nevada ülikoolis ning see kanti üle ilma reklaamipausideta. Moderaatoriks oli Fox Newsi poliitikareporter Chris Wallace.

Debatt algas kohaliku aja järgi kell 21 (neljapäeval kell 4.00 Eesti aja järgi) ja kestis üle pooleteise tunni.

Televäitlus oli jagatud 15-minutilisteks osadeks, mis olid pühendatud teemadele nagu võlg, migratsioon, majandus, ülemkohus, välismaised tulipunktid ja sobivus presidendiks.

Praktikas on viimase debati kõige olulisemaks küsimuseks, kui palju suudavad kandidaadid esinemisega mõjutada valijaid, kes seni pole otsust veel langetanud või on kaldunud toetama mõnd kolmandat, väiksema erakonna kandidaati. Seda, et teledebatt võiks kallutada Clintoni või Trumpi pooldajaid oma eelistust muutma, peavad analüütikud - eriti käesoleva aasta valimisi saatvate pingete puhul - väga ebatõenäoliseks. Küll on aga presidendiks pürgija jaoks oluline eduka esinemise näol süstida oma toetajatesse valimisentusiasmi.

Kogu debatti saab näha siit:

 

Toimetaja: Laur Viirand, Anvar Samost

Allikas: ERR, BNS



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: