Koort: Eestis võiks olla lisaks sõjalisele ka tsiviilmobilisatsioon ({{commentsTotal}})

Eesti probleem on see, et erinevalt suurriikidest ei ole Eestil tagalat, kus vägesid koondada ja jõudu vasturünnakuteks koguda. Kui sõda algab, siis kohe ja kõikjal – seega oleks Eestile vaja lisaks sõjalisele mobilisatsioonile ja varule ka tsiviilmobilisatsiooni mehhanismi ja sisejulgeoleku mobilisatsioonivaru, leiab siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.

”Meie jaoks konflikt algab kohe. Sellist asja, et oleks võimalik vaenlast pikalt viivituslahingutega kinni hoida ja samal ajal midagi muud teha, ei ole. Seega oleks oluline, et lisaks kaitseväe mobilisatsioonivarule oleks riigis olemas ka sisejulgeoleku mobilisatsioonivaru.

Tänane olukord on see, et need politsei- või päästeautod, mida inimene tänaval näeb, on kasutada ka konflikti või kriisi ajal. Meil ei ole suuri ladusid mobilisatsiooni korraks," tõdes Koort Vikerraadio saates "Uudis+".

Eraldi teema on tema sõnul veel see, et tänases Eestis ei ole ka tsiviilmobilisatsiooni mehhanismi.

”On tõesti päästetöödele appi kutsumine ja nendel osalemise kohustus, aga tsiviilmobilisatsiooni pole olemas. See võiks olla asi, mille suunas liikuda. Paljudes riikides taoline võimalus on ja ma arvan, et oleks väga mõistlik teha selline mehhanism Eesti õigusesse,” märkis Koort.

See võimaldaks tema sõnul kaasata nii politseisse, piirivalvesse kui ka päästeteenistusse appi inimesi, keda kaitsevägi ei vaja. Ja selliseid potentsiaalseid kandidaate on neli korda rohkem kui kaitseväekohuslasi.

”Neid ei ole mõtet niisama kutsuda, vaid selleks hetkeks peab olemas olema ka nn mobilisatsioonireserv, et neil oleks ka midagi teha.”

Sisekaitseministeerium kõlaks ju väga hästi.

Kommenteerides Soome endise politseijuhi Mikko Paatero hiljuti välja öeldud mõtet, et sisejulgeolek ja kaitsepoliitika on tänapäeval nii lõimunud, et need võiks koondada ühte vastutusalasse ning ühte ministeeriumisse, nentis Erkki Koort, et idee kostab õige.

"Erinevatel aegadel on ka Eestis sellist mõtet õhku visatud. Sisekaitseministeerium kõlaks ju väga hästi. Kindlasti võiks ka ressursikasutus teatud valdkondades olla efektiivsem kui täna. Aga see on selgelt poliitiline otsus. Mina seda teha ei saa, võin ainult öelda, et meil on täna kaitseministeeriumi, kaitseväe ja kaitseliiduga väga hea koostöö."

Täismahus intervjuud Erkki Koortiga on võimalik kuulata selle looga liidetud helisalvestisest.

Allikas: Uudis+



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: