Töörühm loob juhised elanike käitumiseks kriisiolukorras
Eesti elanikel ei ole juhendeid selle kohta, kuidas kriisiolukorras käituda ja riik pole otsustanud, kuidas teavitussüsteem peaks toimuma. Riigikantselei ja siseministeeriumi loodud töörühm peab uue aasta alguseks konkreetsed ettepanekud valitsusele esitama.
Elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eestile võiksid olla eeskujuks Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa.
Saksamaal valmis elanikkonna kaitse kava hiljuti.
"Saksamaa on läinud selle peale, et kodus peaksid olema igal inimesel erinevaks kriisiks valmis toiduvarud näiteks kümneks päevaks. Samalaadseid koduse valmisoleku reegleid on kõik riigid esile tõstnud," selgitas Klaos.
Tema sõnul on ka oluline see, kuidas elanikkonda kriisi korral hoiatada. Üks võimalus on hoiatamine piirkonnapõhiselt nutiseadmete abil. Juhtuda võib ka see, et telefonid ei tööta ja elektrit pole. Inimesed peaksid aga teadma, kuhu minema peab.
"Olgu selleks siis lähim päästekomando, politseiüksus, kiirabibrigaad, kohalik omavalitsus. Sellisel juhul tagame selle, et kriiside korral oleks seal kohal olemas inimene, kes aitab edasi toimetada," rääkis Klaos.
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik tõdes, et inimestel pole praegu aimugi, mida ükskõik millise suurema kriisi või õnnetuse korral teha tuleks ning elanikkonna kaitse kavaga oleks tulnud juba varem tegelema hakata.
"See pole inimeste paanikasse ajamine. See on ise hakkama saamise õpetamine inimestele ja see on ülitähtis. See on ju laiapindse riigikaitse küsimus. /.../ See tähendab ministeeriumite vahelist koostööd ja ühte keskset juhtimist," rääkis Talvik.
Ka reformierakondlane, erukindral Ants Laanots kinnitas, et elanikkonna kaitse kavaga pole aega venitada.
"See võib hakata pihta valdadest, koolidest. Üleriiklik on kõrgem tase. Aga sellega peaks tegelema kõik, mitte ainult päästeamet või siseministeerium või politsei," ütles Laaneots.
Riigikantselei ja siseministeeriumi moodustatud rakkerühma esialgne kava jõuab valitsusse uue aasta alguses.
Rühma juhi sõnul tutvustatakse juba praegu elanikkonna kaitse põhitõdesid riigikaitsetundides ning tulevikus antakse infot koolides rohkem. Gaasimaskides võidujooksmist, mida mäletavad vanemad inimesed kunagistest tsiviilkaitse tundidest, enam kindlasti ei tule.
Toimetaja: Merili Nael