Lasteaiad toetuvad pagulaslaste õpetamisel üksteise kogemusele ({{commentsTotal}})

Kui kooliõpetajate jaoks on juba pikka aega viidud läbi erinevaid koolitusi, mis valmistavad õpetajaid ette pagulaste lastega tegelemiseks, siis lasteaiad toetuvad teineteise kogemustele.

Ühes Haapsalu lasteaias sirgub täna kaheksa sõjapõgenike perekondadest pärit last. Tänaseks on nad siinse lasteaiaeluga juba kenasti kohanenud ja tunnevad lasteaia direktori Riima Velbre sõnul end väga hästi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ometi ei olnud lasteaiaõpetajatel enne mingisugust ettevalmistust sõjapiirkonnast pärit lastega tegelemiseks.

Lasteaednike riigipoolne ettevalmistamine on jäänud pigem tagaplaanile ja eelkõige toetutakse teineteise kogemustele.

"On helistanud üks lasteaed Viljandist, et nendel tuli ka üks pagulaspere. Nad küsisid, et mida tegema peaks ja millised on meie kogemused," rääkis Haapsalu Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre.

Velbre ütleb, et nüüd, kus kriisikoldest pärit lapsed juba mõne kuu vältel lasteaias käinud on, saavad õpetajad küll koolitusi, kuid hea oleks, kui praktilisi nippe oleks jagatud juba varem.

Seda, et lasteaiad on ettevalmistavas protsessis jäänud pigem tähelepanuta, nendib ka MTÜ pagulasabi juht Eero Janson

"Ilmselt on see tingitud ka sellest, et lasteaias käimine pole erinevalt koolis käimisest kohustuslik. Samuti on koolid sihtgrupiga rohkem kokku puutunud. Aga kindlasti on vaja lasteaednikke koolitada, mida üleüldiselt teisest kultuuritaustast lastega tegelemine nõuab," märkis Janson.

Tartu Poku lasteaia õppealajuhataja ja lasteaednike liidu liige Evelin Laugus ütleb, et Tartu linna initsiatiivil on lasteaiaõpetajatele rändeteemalisi infopäevi korraldatud, kuid rohkemat mitte.

Keelebarjääri ületamiseks toimib hästi keelekümblus, kuid koolitused ja laiemad taustateadmised aitaksid sõjapiirkonnast pärit lapse kohanemise kergemaks muuta.

"Õpetaja jaoks võtteid ja nippe, just praktilisi läbi teiste kogemuste - see on kõige viljakam kogemus," lausus Evelin Laugus.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt ütleb, et ministeerium tegeleb lasteaedadega, kus on pagulaste lapsi.

Samuti toimib lasteaedades endiselt keelekümblusmetoodika ning järgmisel aastal lisandub õpetajakoolituse prioriteetide hulka ka lõimitud aine- ja keeleõpe.

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: