Aivar Hundimägi: tööjõumaksu debatt sarnaneb vana supi helpimisega
Vabaerakonna tõstatatud nn tööjõumaksu lae eelnõud kommenteerinud valitsusliidu esindajad olid justkui kehvasti ülessoojendatud vana supp, mille maitse on kõiki sööjaid ära tüüdanud. Ka avalikkus ei oska hästi ühe või teise poole argumente hinnata, sest korralik debatt on puudu, kirjutab majandusajakirjanik Aivar Hundimägi arvamusloos.
Keeruline on Eestis leida poliitilist jõudu, kes on tööjõu maksukoormuse kergendamise vastu. Vaatamata üksmeelsele probleemi tunnistamisele, pole aga kahjuks toimunud suuri muutusi paremuse poole.
Nüüd on tekkinud riigikogus vastasseis, mis võiks olla uus katse leida kõrge tööjõumaksu probleemile lahendus. Hiljuti esitas Vabaerakond menetlusse sotsiaalmaksu lae kehtestamise eelnõu. Ehk tõi taas riigikokku idee, mida Reformierakond ja IRL on aastaid oma valijatele lubanud.
Eelnõu kohaselt oleks maksulagi 3500 eurot kuus, seda ületava palga pealt enam sotsiaalmaksu tasuma ei peaks. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi puudutaks muudatus ligi 11 000 töötajat ja läheks jõustudes riigile järgmisel aastal maksma üle 87 miljoni euro.
Maksulae 3 tugevat argumenti
Sotsiaalmaksulae toetajatel on vähemalt kolm tugevat argumenti:
- esiteks muudab see kõrgepalgaliste töökohtade loomise odavamaks ehk seda tuleks võtta investeeringuna, mis tulevikus hakkab riigile tooma suuremat maksutul;
- teiseks loob maksulagi suurema õigluse, sest praegu on sotsiaalmaks Eesti ühiskonnas suurim vara ümberjaotaja;
- kolmandaks võib maksulagi kiirendada madalama sissetulekuga inimeste palkade kasvu.
Teist argumenti toetab tõik, et majandusele kõrget väärtust loovad ja seetõttu ka kõrget palka saavad inimesed maksavad keskmisest kõrgemat maksu absoluutsummas, samal ajal kui nad ise saavad riigilt enamasti teenust vastu vähem kui keskmine inimene.
Seos madalama sissetulekuga inimeste palkade kasvu on samuti ilmne. Maksumuudatus jätab ettevõttesse rohkem raha, mida võidakse kasutada madalamalt tasustatud töötajate palgataseme tõstmiseks. Senisest suurem kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse liikumine on samuti täiendav sissetulekuallikas siinsele teenindussektorile, mille praegune palgatase jääb arenenud riikidele oluliselt alla.
Need argumendid pole seni veennud valitsusliitu, kes on eelistamas sotsiaalmaksumäära langetamist 33 protsendilt 32 protsendile.
Valitsusliidu idee ehk maksumäära langetamise pooltargument on, et ka nii jäetakse ettevõtetesse rohkem raha, mis võiks soosida investeerimistegevuse hoogustamist ja töökohtade loomist. Maksumäära langetamine tundub õiglasem, sest see mõjutab kõiki ettevõtteid sarnaselt, ka neid, kus kõrgepalgalisi spetsialiste on vähem.
Mul endal ei ole kindlat seisukohta kumb idee on parem, sest sel teemal pole tekkinud korralikku debatti, kus kõrvutatakse erinevate ideede plusse ja miinuseid sooviga valida lõpuks välja kõige parem idee.
Mul endal ei ole kindlat seisukohta kumb idee on parem, sest sel teemal pole tekkinud korralikku debatti, kus kõrvutatakse erinevate ideede plusse ja miinuseid sooviga valida lõpuks välja kõige parem idee.
Kahjuks eelnõu riigikogule esitamise järel seda debatti ka kohe ei tekkinud. Vabaerakonna eelnõud kommenteerinud valitsusliidu esindajad olid justkui kehvasti ülessoojendatud vana supp, mille maitse on kõiki sööjaid ära tüüdanud.
Miks valitsusliidu kommentaarid kehvasti ülessoojendatud suppi meenutavad?
Esimese asjana öeldi kohe, et riigil pole raha. See väide on hale, sest maksulae kehtestamine oleks riigieelarvele sama suur kulu kui valitsusliidu sotsiaalmaksumäära alandamise idee. Eks see oligi Vabaerakonna teadlik valik, et juba eos rahapuuduse vastuargument ümber lükata. See ka neil õnnestus. Kahe idee võrdlemisel pole küsimus mitte selles, kuidas leida katteallikaid, vaid lähtuma peaks hoopis ettepaneku kasust. Kahjuks aga ei taha valitsusliidu poliitikud debattides sellise analüüsini jõuda. Rahapuuduse jutt on aga ebaveenev, kui sul piltlikult öeldes rahapakid taskust välja paistavad.
Teine, rahandusminister Sven Sesteri suust kõlanud vastuargument, puudutas viidet, et sotsiaalmaksulagi on kasulik suurema sissetulekuga inimestele, kelle maksukoormus on Eestis võrreldes Euroopa riikidega niigi madalam. Seetõttu ei vaja kõrgepalgalised täiendavad maksusoodustust.
Ka see argument on vildakas, sest maksulage ei saa võrrelda paljudes Euroopa riikides kehtiva astmelise tulumaksuga. Kui kaotame teatud palgatasemest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse, ei tähenda see automaatselt, et kõrgepalgalised saavad nende palgalt ettevõttesse alles jäetud sotsiaalmaksu endale. Tuletan meelde, et sotsiaalmaks on meil solidaarsusmaks, mille muutmine ei mõjuta otseselt inimese kättesaadava palga suurust. Erinevalt näiteks tulumaksust.
Kui kaotame teatud palgatasemest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse, ei tähenda see automaatselt, et kõrgepalgalised saavad nende palgalt ettevõttesse alles jäetud sotsiaalmaksu endale. Tuletan meelde, et sotsiaalmaks on meil solidaarsusmaks, mille muutmine ei mõjuta otseselt inimese kättesaadava palga suurust. Erinevalt näiteks tulumaksust.
Sotsiaalmaksulae abil jääb ettevõttesse rohkem raha ja on ettevõtja otsustada, kuidas ta seda kasutab: kas uute töökohtade loomiseks, muudeks investeeringuteks, dividendide välja võtmiseks või palkade tõstmiseks. Tõenäoliselt see vabadus valitsusliidu poliitikuid ka hirmutab, sest on oht, et maksuvabastust ei pöörata ainult kõrgepalgaliste töökohtade loomisele.
Kolmas vastuargument on väide, et sotsiaalmaksu lagi on ebaoluline muudatus. Selle ütlesid välja sotsid, kelle esindaja Urve Palo soovitas mõelda suuremalt. Sotsidel pole kindlust, et muudatus majandust elavdab ning aitab riigi tulubaasi kaugemas tulevikus parandada.
Ma suhtuksin sotside etteheitesse tõsiselt, kui neil oleks lauale panna mõni alternatiiv. Praegu on nad aga majanduse elavdamisel tegelenud peaminister Taavi Rõivasele meeldiva peenhäälestusega. Pean silmas suurinvestori toetuse loomist või osa tervisekulude erisoodustusmaksust vabastamist. Need võivad olla kasulikud muutused, kuid kahjuks on nende mõju Eesti ettevõtlusele tervikuna imepisike.
Opositsioonis istuva Vabaerakonna sotsiaalmaksulae eelnõu on taaskord näidanud, et tööjõu maksustamise osas sarnaneb meie valitsusliit rattas jooksva oravaga. Pidev liikumine selle teemaga seoses toimub, aga kahjuks edasi kuhugi ei jõuta.
Toimetaja: Greete Palmiste
Allikas: Vikerraadio kommentaar