Virtsu majakas jõudis postmargile ({{commentsTotal}})

Tänavu möödub 150 aastat ajast, mil Virtsu sai oma esimese tuletorni. Tähtpäevaga seoses jõudis praegune Virtsu majakas nüüd postmargile.

Virtsu koolis esitletud postmargil oleva ehitise lugu on põnev ja tegelikult Eesti mõistes isegi ainulaadne. Praegune Virtsu majakas on järjekorras juba kolmas ja valmis 1951. aastal. Esimesed kaks tuletorni leidsid oma lõpu 20. sajandi sõdades.

Eelmisel aastal levis uudis, et veeteede amet kaalub Virtsu majaka renoveerimise asemel selle lammutamist, sest vana hoone kordategemine on tõenäoliselt kallim kui uue püstitamine. Sellest plaanist oldi aga valmis loobuma, kui selgus, et tuletorn on kohalike jaoks tähtis sümbol.

"Terves Eestis on avatud kokku seitse majakat rahvale. Meie eesmärk ei ole otseselt majaka sisemust avada, aga just seda majaka ümbrust rahvale näidata," rääkis Virtsu arenguseltsi esimees Jüri Mõniste.

Kohalikud loodavad korda teha majaka kõrval asuva vana õliaida varemed, kus tulevikus võiks asuda näiteks peatuspaik torni uudistama tulnud turistidele.

Toimetaja: Priit Luts



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: