Eesti koolijuhte hakatakse peagi sooteadlikkuse asjus koolitama ({{commentsTotal}})

Uuringud näitavad, et Eestis saavad tüdrukud ja poisid juba lasteaiast alates erineval viisil ja määral tähelepanu ning neid suunatakse soo alusel erinevate tegevuste juurde. Poliitikauuringute keskus Praxis ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituut hakkavad järgmisest nädalast õpetama Eesti koolijuhte, kuidas muuta meie koolide juhtimine sooteadlikumaks.

Praxise sooteadliku koolijuhtimise koolituse eestvedaja Helen Biini sõnul sõltuvad Eesti koolis õpilase soost tema haridustulemused, elukutsevalikud ja koolist väljalangevus. Nii on näiteks Eurostati 2013. aasta uuringu andmeil koolist väljalangenute hulgas Eestis poisse üle kahe korra rohkem kui tüdrukuid, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Selline kool ei ole sooteadlik, leiab Biin, kuna poiste suurem koolist väljalangevus on märk sellest, et Eesti koolides ei teadvustata piisavalt poiste ja tüdrukute erinevat positsiooni hariduses. Samuti saavad tema sõnul poisid ja tüdrukud erineval määral tähelepanu, neid suunatakse koolis erinevatele elualadele ja seetõttu erinevad nende õpitulemused ja elukutsevalikud.

"Mida meie peame silmas sooteadlikkuse all on, et me oleksime teadlikud esiteks sellest, mis olukorras on ühiskonnas mehed ja naised. Eesti on hästi selline sooliselt jaotunud ühiskond, meil naised-mehed töötavad eri elualadel, õpivad erinevaid asju, meil on hästi tugevalt sees naiste-meeste alad, naiste-meeste rollid ühiskonnas," selgitas Praxise sooteadliku koolijuhtimise teemaekspert Biin.

Biin ütles, et sooteadlikkus tähendab nii soostereotüüpide kui ka sugude vaheliste erinevuste teadvustamist. Teadvustamist näiteks selleks, et soostereotüüpide kaudu ei võetaks poistelt ära julgust õppida näiteks juuksuriks ja tüdrukutelt julgust saada ehitusinseneriks.

"Võtame kaks naist: Marju Lauristin ja Anu Saagim. Mõlemad on naised, aga nad on väga erinevad ja kui me läheneme neile ühe ja sama stereotüübiga, milline on selline keskmine naine, siis me ei kirjelda kumbagi võrdselt ja kui me sellest stereotüübist lähtuvalt pakume neile mingisuguseid võimalusi hariduseks või tegevuseks, siis ilmselgelt me ei rahulda kummagi vajadusi. Me peame tegelikult lähenema asjale individuaalsemalt. Ja sama kehtib ka õpilastega koolis," arutles teemaekspert.

Treener: spordis on soosstereotüübid juba pigem müüt

Tallinna külje all paikneva elamusspordi keskuse Spot of Tallinn treeneri Mikael Parmani sõnul on stereotüübid spordis pigem juba müüt.

"Ütleme nii, et algselt olid siin ainult poisid, kui see just avati. Poistel oli muidugi see suurem tuhin, et uus koht ja uued võimalused. Aga nüüd tüdrukud on kõrvalt pealt vaadanud. Algul tüdrukud käisid poistega kaasas, olid pargi kõrval, vaatasid ja üks hetk avastasid, et miks mitte ka ise proovida. Siis võtsid kiivrid ja kaitsmed, panid peale ja said aru, et kui seda turvaliselt teha, siis see sobib tüdrukutele ka ideaalselt," rääkis tõukeratta treener Parman.

Tartu Tähe noorteklubi noorsootöötaja Piret Pruus sõnas, et soostereotüüpe on laste seas lihtne lõhkuda, kui lastelaagris ei tehta nii-öelda tüdrukute ja poiste asju, vaid tehakse koos seda, mis tore tundub.

"Praegu antud laagri puhul ei ole täheldanud, et tüdrukud keelduksid mingit asja tegemast, kuna see on liiga poisilik või poistel vastupidi. Nagu näha, siis poisid kokkavad meeleldi ja meisterdavad. Me ei mõtle konkreetselt, et millised on nüüd poiste või tüdrukute, vaid me mõtleme, et mida lapsed võiksid koos vahvat teha. Tegevused on ikka mõeldud, aga et ainult poiste tegevus või ainult tüdrukute tegevus, sellist asja meil vähemalt sel aastal küll ei ole olnud," lausus ta.

Koolijuht: mõiste "sooteadlik" segane taust teeb murelikuks

Ehkki nii Praxise kui haridusministeeriumi sõnul on Eesti kool sooteadlikuks õppeks valmis, on ka kahtlejaid.

Põhikooli osas eraldi poiste ja tüdrukute klassidega Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi direktori Kersti Nigeseni sõnul tekitab temas kui koolijuhis hirmu mõiste "sooteadlik" segasus.

"Tegelikult mulle tundub, et selle sõna taga võib olla väga erinev ideoloogiline taust. Ja see teeb mind murelikuks. Kui selle sooteadlikkuse taga on see, et me püüame nagu nivelleerida soolist eripära ja moodustada niisugust keskmist, siis see on minu meelest küll mitte ainult koolisüsteemi, vaid ka ühiskonna seisukohalt väga ohtlik," nentis ta.

Teemaekspert Biin kommenteeris, et inimestel tihtipeale käivitub see hirm, et nüüd tahetakse teha kõigist lastest sooneutraalse massi. "Et poisid ei tohi enam olla tugevad ja tüdrukud ei tohi enam mängida printsessi, aga see ei ole tegelikult see, mida me soovime või mis on eesmärk."

Praxise sõnul ei ole põhimõtteliselt vale see, kui poisse ja tüdrukuid suunatakse soo alusel erinevate tegevuste juurde. Põhimõtteliselt vale on see, kui lastele ei anta võimalust valida, mida nad näiteks tööõpetuse tunnis teha tahaksid.

Seega selgitavad Praxis ja haridusministeerium, et sooteadlikkus ei tähenda sooliste eripärade kaotamist, nagu kõneldi ajakirjanduses tema sõnul ekslikult Soome sooteadliku kooli idee puhul. Koolijuhte hirmutav mõiste võiks idee eestvedajate sõnul olla Eesti kui Euroopa suurima naiste ja meeste vahelise palgalõhe mõistmise allikas.

"Näitab ju kogemus Euroopas ja uuringud, et need riigid, kus sooline võrdõiguslikkus on alusväärtus, kus seda ka rakendatakse praktilisel tasandil, et seal on ka ühiskond majanduslikult efektiivsem. See ütleb, et tööturul ei ole piiranguid soolisel alusel, inimestel on võrdsed karjäärivõimalused ja eneseteostusvõimalused," sõnas omakorda haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt.

Ehkki koolijuht Kersti Nigesen ütleb, et Praxise lähenemist sooteadlikkusele on tal veel keeruline mõista, on nii Nigesen, Praxis kui ka haridusministeerium ühel meelel, et Eesti koolis tuleb igale lapsele luua võimalused just tema eripäradest lähtudes, võimaldades näiteks poistel pesakasti ehitamise asemel hoopis söögi tegemist õppida, kui ta end nii hästi tunneb. Praxis lubab, et koolitusega sunniviisiliselt ühtegi kooli sooteadlikuks muutma ei hakata.

"Me oleme saanud selle kutse. Nüüd mul ei ole seda kutset praegu siin ees, aga seda kutset lugedes tekkis mul arusaam, et see kontseptuaalne lähtealus ei ole see, mida me toetaksime. Kuivõrd me oleme kool, kus kohal me viime ise pidevalt läbi laste arengu uuringuid, jälgime sealjuures ka soo eripära ja muid arengunäitajaid, siis ma arvan, et meie tugineme oma koolituses uuringutele," märkis koolijuht Nigesen.

Biini sõnul on nende eesmärk, et inimesed mõtleksid selle asja läbi. "Kui nad selle läbi mõtlemise järel leiavad, et kõik see on väga õige, mida nad on senini mõelnud, siis las nii olla, aga see on vähemalt teadlik valik," arvas Praxise ekspert.



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.