"AK. Nädal" käis Leigeril kohtades, kuhu tavareisija ei pääse ({{commentsTotal}})

Lähinädalatel asub Türgi laevatehasest Eesti poole teele parvlaev Leiger, mis hakkab reisijaid vedama mandri ja Hiiumaa vahel. "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Katrin Aarma käis Türgis vastvalminud Leigerit vaatamas ja käis ka kohtades, kuhu tavareisija sel laeval ei pääse.

Kaks aastat võib tunduda ühe uue parvlaeva ehitamiseks lühike aeg, kuid Leigeri ehitanud Türgi laevatehase Sefine juhataja Suleiman Akin Tuzcuoglu ütles, et tegelikult on sellise suurusega aluse jaoks kaks aastat täitsa tavapärane aeg, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Üldiselt on see tavaline aeg. Sellise suurusega laev saab kahe aastaga valmis. Me suudame selle kahe aastaga valmis ehitada ja seda me ka juba tegime. See on juba valmis. Me saime laeva kõik sertifikaadid ka selle kuu alguses kätte. Nii et aega läks jah ligikaudu kaks aastat," rääkis ta.

700 reisijat ja 150 sõiduautot mahutava uue laeva valmimisel on alates suve algusest teraselt silma peal hoidnud kapten Guldar Kivro. Tema tegi ka ekskursiooni laeva kõige põnevamatesse paikadesse, kuhu reisijad tavaliselt ei satu. Alustati ruumidest, mida enamasti ühelt laevalt üldse ei leia - näiteks eestlaste eritellimuseks, et laeva peale tuleks ka saun.

"See saun sai tellitud selle mõttega, et meeskonnal oleks pärast tööpäeva koht, kus lõõgastuda ja koos istuda ja arutada päevaprobleemid läbi," märkis TS Laevade kapten-projektijuht Guldar Kivro ja täpsustas, et see jääb siiski vaid meeskonna kasutada.

Meeskonnaliikmete kajutid on Leigeril kahekohalised - mõlemale on olemas voodikoht, töölaud, kapp, tualett ja pesuvõimalused. Ehk kajutid on vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ette nähtud nii, et üksikud kajutid on laeva ohvitseridele ja ülejäänud laevapere liikmed võivad elada kahekesi kajutis.

Kapten istub kaptenisillal ringikujulise juhtpaneeli keskel nagu troonil ning juhib laeva püsti tõusmata.

"See on tüüpiline sellist tüüpi laevadele, mida nimetatakse kahe-otsa-laevadeks, ennast sadamas ringi ei keera, keerad tooli ringi ja kõik aparatuur jääb põhimõtteliselt samaks," kommenteeris Leigeri kapten Hanno Naaber.

"Katsetustel sai laev täiskäigult pidama põhimõtteliselt kahe laeva pikkusega. See on väga hea tulemus," nentis ta.

1. oktoobriks valmis olema pidanud laeva hilinemise põhjustas Eesti meeskonnaliikmete sõnul automaatjuhtimissüsteemide häälestamine. Laeval ilmnes aga ka mitmeid väiksemaid puudusi, mis tuli kas juba Türgis parandada või tehakse Eestis ümber.

"Ise veel tegelikult, mida ma ei ole jõudnud teha, mida ma teen Eestis, on see, et meil aknapesur satub täpselt käe all olema. Ehk siis aeg-ajalt võib see käsi minna kogemata aknapesuri peale," kapten-projektijuht Kivro ühe näite tekkinud pisiprobleemist.

Kohalikel palus ta aga ümber ehitada meeskonnaliikmete kajutite juurde viivate koridoride postid, kuna need olid liiga suured ning muutsid evakueerimisteed liiga kitsaks.

Neile, kel on sügavam huvi laeva tehniliste andmete vastu, olgu öeldud, et laeval on Rolls-Royce'i kontserni kuuluva MTU neli diisli peal töötavat peamootorit.

"Tegemist on siis 12-silindri ja suurema 19-silindriste peamasinatega, diisligeneraatoritega. Mis toodavad meile laevale elektri ja ka käiturite jaoks voolu. Täpselt samasugused on ka teises peamasina ruumis - 12 tükki. Kokku on siis kaks suurt, kaks väikest peamasinat," lausus Kivro.

Teistest laevadest ongi Leigeri puhul erinev see, et käiturid, mis panevad aluse liikuma, töötavad voolu peal. "Ehk siis me oleme diisel-elektri laev, ehk siis me toodame oma generaatoritega voolu, millega toidame oma kondelkäitureid. Nii et kui teistel laevadel on läbi reduktorite peamasinad ühendatud otse propellerile, siis meie laeval seda ei ole. Meie laeval on jah, nagu ma ütlesin, toodame elektri ja selle muundame juba läbi käiturite laeva käitamiseks."

Leigeri lähistel seisis aga kuivdokis selle sõsarlaev, värskelt võõbatud Tiiu. Laevatehase juhataja Tuzcuoglu ütles, et kui Leigeriga on lõplikult ühele poole saadud, siis keskenduvad nad täielikult Tiiule. Valmis loodavad nad ta saada detsembri lõpu poole.

"Automaatjuhtimissüsteem on ka tema puhul rolli mänginud. Me ootasime sellele heakskiitu nii kaua, et üritame ta valmis saada detsembri lõpu poole. Hetkel on ta kuivdokis, me värvime teda, siis tõstame ta sealt välja ning keskendume täielikult talle. Nii et te võiksite Leigeri ära viia, et me saaksime kogu oma jõu Tiiule rakendada," lausus ta.

Eesti meeskonnaliikmete sõnul võib arvata, et Tiiuga läheb ehitusprotsess libedamalt, sest Leigeriga on juba kätt harjutatud.

Leigeriga on hetkel lood nii, et kui kõik läheb hästi, siis juba nädala pärast peaks ta olema alustanud teed Eesti poole.

Toimetaja: Laur Viirand



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.