Uuring: tänane päästeteenistuse rahastus pole jätkusuutlik ({{commentsTotal}})

{{1477920038000 | amCalendar}}

Päästeameti finantsilise jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt ei suuda päästeamet praeguse rahastuse jätkumisel enam samal tasemel päästevõimekust tagada ning päästeametile seatud eesmärkide täitmiseks on järgneva kümne aasta jooksul vaja 148,7 miljonit eurot lisaraha.

Finantsakadeemia OÜ tehtud uuring annab pikaajalise vaate erinevatest päästeameti rahastusvõimalustest, näiteks selgub, et kui tõsta päästjate palka igal aastal võrdväärses tempos Eesti keskmise palgaga ja päästetehnika vahetada välja kohe pärast kasuliku eluea lõppu, siis on päästeameti rahastuse lisavajadus järgmiseks kümneks aastaks 148,7 miljonit eurot.

Analüüs pakkus erinevaid alternatiive päästeameti edasiseks rahastuseks, mis hõlmavad nii lisarahastuse leidmist kui ka kokkuhoiuvõimaluste rakendamist. Päästevõimekuse tagamisel on prioriteet endiselt inimelude päästmine, mistõttu peab pääste olema kiiresti kättesaadav eelkõige nendes piirkondades, kus viibib palju inimesi ja kus õnnetuste tõenäosus on suurem.

"Siiani on päästeamet leidnud sisemisi võimalusi kulude kokkuhoiuks ja efektiivsemaks tegutsemiseks, aga praeguseks hetkeks on need võimalused ammendumas,“ märkis siseminister Hanno Pevkur.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on järgneva kümne aasta jooksul päästetehnikat vaja välja vahetada kokku 80 miljoni euro ulatuses, millest täna on olemas kate 27,8 miljoni ulatuses.

"Päästeautosid kasutatakse juba täna kauem kui on nende arvestuslik eluiga. Enam kui pooled päästjatest on 40-59-aastased, mistõttu tuleb varsti leida pensionile minejate asemele uued inimesed. Lisaks seab olemasolev rahastus piirid vabatahtlike päästjate arvu kasvule, mistõttu ei ole võimalik laiendada vabatahtlike võrgustikku. Kui me jätkame sama rahastuse, samade teenusmahtude ja inimeste arvuga, ei pruugi meil lähitulevikus jaguda piisavalt häid inimesi, kes praeguse palgataseme juures tööle tulevad," märkis ta.

Pevkuri kinnitusel võetakse uuringus välja toodud võimalikud alternatiivid aluseks, et erinevate pooltega arutada, millise pääste- ja rahastusmudeliga edasi minna.

"Oleme uuringu tulemusi tutvustanud juba päästeameti juhtkonnale ja ametiühingutele, täna tutvusid sellega ajakirjanikud ja lähiajal ka riigikogu liikmed, maakondlike turvalisuse nõukogud ja kohalikud omavalitsused. Ootame laiapõhjalist arutelu selle üle, millist päästeteenust Eesti tulevikus vajab ja endale lubada saab,“ ütles Pevkur.

Uuringu valmimist toetas Euroopa regionaalarengu fond.

Tammearu: ameti seest ressursside otsimisega töötatakse pidevalt

Peamiselt viitab uuring kahele suurele kitsaskohale. Esiteks päästetehnika ja teiseks vananev töötajaskond. Selleks aga, et meelitada noori päästja elukutset valima, oleks vaja neile maksta konkurentsivõimelist palka.

"Mina päästeameti juhina pean arvestama, et Eestis elanikkond väheneb, tööjõulise elanikkonna arv väheneb. Palgatõus aina suureneb. Päästeamet pole siiamaani suutnud kaasa minna selle palgatõusuga. Me jääme palgatõusus maha ja ka seda, et meil on investeeringute võlg," tunnistas päästeameti peadirektor Tammearu "Aktuaalsele kaamerale".

Päästeameti finantseerimise uuringu koostaja jõuab järeldusele, et päästeamet vajab hädasti täiendavaid vahendeid. Võimalusi selleks on kaks.

"Võimalik katteallikas on riigieelarve. Tasulisi teenuseid amet ei osuta, ei ole võimalik oma tulusid kasvatada. Saab kaaluda või pidev protsess on ka oma sisemiste reservide leidmine ja nende baasilt kokkuhoiu kohtade leidmine," rääkis uuringu autor Olavi Grünvald.

Kuno Tammearu selgitas, et päästeameti juhina on ta teinud pidevalt tööd selle nimel, et otsida ameti seest ressursse. Selle nimel on näiteks muudetud töökorraldust. "Me oleme vähendanud komandovälisel tasandil siin viimase viie aasta jooksul, sisuliselt kaotanud ära iga neljanda ametkoha. Siis koondanud või ära kaotanud," nentis ta.

Järgmise aasta kevadel hakatakse valitsuses arutama eelarvestrateegiat aastateks 2018-2022. Esmaspäeval avaldatud uuring on näide ühest valdkonnast, kuhu oleks edaspidi eelarvest raha juurde vaja.

Samalaadsete muredega tulevad eelarve strateegia arutamise laua taha ilmselt ka pea kõikide teiste valdkondade ministrid.

"Eks me mõistame seda, et turvalisuse vaade on viimastel aastatel oluliselt suuremasse fookusesse tõusnud ja ka lisaraha saanud ja ka järgmisel aastal tuleb 90 uut põhiautot ja palgafondis me oleme ka ikkagi saanud võrreldes teiste valitsemisaladega eelistatud seisus. Ehk meil on olnud seda võimalust päästjatel ja politseinikel palka tõsta. Valikud kerged ei ole, aga ma ei ütle, et me nüüd kohe järgmisel aastal peaksime oma päästeteenuse kokku pakkima ja teenust enam mitte osutama," kommenteeris siseminister Hanno Pevkur.

Päästeametis töötab kokku 2189 inimest, kellest 1706 on päästjad. Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal ametis 983 eurot, päästjate brutopalk oli seejuures 871 eurot kuus.

Toimetaja: Marek Kuul, Elo Ellermaa, Laur Viirand



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.