Sester: sisejulgeolekusse suunatakse rohkem raha kui mujale ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester (IRL) kinnitas, et sisejulgeolek on üks valitsuse suuri prioriteete ja sinna suunatakse kindlasti rohkem raha kui mõnda muusse valdkonda.

Päästeameti finantsilise jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt ei suuda päästeamet praeguse rahastuse jätkumisel enam samal tasemel päästevõimekust tagada ning päästeametile seatud eesmärkide täitmiseks on järgneva kümne aasta jooksul vaja 148,7 miljonit eurot lisaraha.

Rahandusminister Sven Sester rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kevadel arutab valitsus nelja aasta riigieelarvestrateegiat ja selleks ulatuvad ministeeriumite soovid keskmiselt 500 kuni 600 miljoni euroni. Valitsuse võimalused on aga heal juhul 100 miljonit eurot. Palju oleneb tema sõnul majandusprognoosist.

"Aga vaadates lähitulevikku, siis mängib väga suurt rolli see, milliseks kujuneb meie majanduskasv lähitulevikus, kuidas meie maksulaekumised on. Sellest tulenevalt saame teha järgnevaid otsuseid. Kevadel tuleb uus majandusprognoos ja vastavalt sellele saame ka käituda ja teha uusi otsuseid," lisas Sester.

Siseminister Hanno Pevkur kutsus ühiskonda üles diskussioonile, kui palju ja kus päästmist vaja on. Sester tõdes, et suures pildis tuleb kogu aeg teha valikuid.

"Olen naljaga pooleks alati öelnud, et meil ei ole maapõues naftat, mis tähendab, et elame alati piiratud ressursi tingimuses ja järelikult peame tegema enda jaoks otsuseid, kuhu raha suuanta. Nelja aasta riigieelarvestrateegia paneb paika pikema perspektiivi," rääkis minister.

Ta kinnitas aga, et sisejulgeolek on üks valitsuse suuri prioriteete.

"Nagu ka siseminister ütles, et sisejulgeolekule on eraldi ette nähtud palgafondi tõus järgmisel aastal. Seda ei näe maaeluminister, keskkonnaminister. Tõesti, päästjad, sotsiaaltöötajad, haridustöötajad ja kõrgharidusega kultuuritöötajad on meil palgafondiga prioriteetsed. Ja kui vaadata sisejulgeolekut, siis näeme, et mitmed olulised objektid hakkavad valmima või projekteerimisse minema, alates Pärnu ühishoonest, lõpetades erinevate kordonitega," selgitas Sester.

Vastates küsimusele, kas valitsusel on eelistatavamad valdkonnad, millel on lisaraha saamiseks suuremad võimalused, kordas Sester, et üks prioriteet on sisejulgeolek. "Sinna suunatakse kindlasti rohkem raha kui mõnda teise sektorisse," ütles ta.

Samas küsivad raha juurde ka haigekassa, meditsiinitöötajad, õpetajad, politseinikud.

"Nagu ma ütlesin, tegemist on oluliste prioriteetidega. See valitsus on selgelt välja öelnud, et haridus on tema prioriteet, sisejulgeolek on tema prioriteet - sinna suunatakse kindlasti rohkem raha kui mõnda teise sektorisse," ütles Sester.

"Kui räägime haigekassast, siis oleme huvitavas olukorras - haigekassal tuleb igal aastal üle 60 miljoni tulu juurde. Kindlasti tulevikus sellist tulu juurdevoolu haigekassale ei näe nagu lähiaastatel näeme. Olgem ainult õiged otsustamaks selle raha õiget kasutamist," lisas ta.

Koalitsioonil seisavad ees läbirääkimised tuleviku kontekstis

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige Urve Palo ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et nii tema ise kui ka mitmed erakonnakaaslased on seda meelt, et Reformierakond tuleks võimult tagandada ning tal on suur kiusatus hääletada peaminister Taavi Rõivase umbusaldamise poolt.

IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles pühapäeval peetud kõnes, et "IRL ei tohi selles seisakus vaikides osaleda, kuna see teeb meid kaasvastutajaks. Meie oleme valmis muutusteks, nüüd on küsimus, kas peenhäälestamise kursilt on valmis lahkuma ka teised".

Sester kommenteeris, et kõigil koalitsioonipartneritel seisavad ees olulised läbirääkimised tulevikku vaatavas kontekstis.

"Me oleme seadnud omale sihte ja kindlasti vaadates lähitulevikku /.../ peaksime panema veelgi täpsemaid prioriteete paika, kuidas edasi minna," ütles Sester.

Ta lisas, et mida rohkem partnerid läbi räägivad, seda suurem on tõenäosus, et asjad liiguvad Eestis edasi.

"Küsimus on selles, kas me jagame alati ühiseid väärtusi, nagu me riigikogu liikmete puhul nendime, et meil on erinevad nägemused. Aga usun, et kui räägime, siis suudame kokku leppida. Kui kokku leppida ei jõua, siis tuleb vaielda," ütles Sester.

Riigikogu opositsioonierakonnad kavatsevad peaminister Rõivase umbusaldusavalduse esitada 7. novembril.

Toimetaja: Merili Nael



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.