SEB Eesti pensionifondide tootlusest: me ei olnud kriisiks valmis ({{commentsTotal}})

SEB kinnitusel on teise sambaga liitunud kõigest hoolimata paremas seisus kui sellega mitteliitunud.
SEB kinnitusel on teise sambaga liitunud kõigest hoolimata paremas seisus kui sellega mitteliitunud. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eile avaldas OECD oma riikide pensionifondide tootluse aruande, mis paigutas Eesti aastate 2005-2015 keskmiselt -2,2-protsendilise tootlusega pingerea viimaseks. Üks fondihaldureid SEB tõdeb, et Eesti ei olnud ajajärku jäänud kriisiks valmis.

ERR.ee kirjutas eile OECD pensionifondide raportist, mille peale rahandusministeerium kommenteeris Eesti ankrumehe kohta finantskriisiga, mis tabas Eestit 2008. aastal. Samas oli kriis globaalne ja tabas samamoodi ja kohati valusamaltki paljusid riike, kelle pensionifondide pikaajaline keskmine tootlus on siiski Eesti omast parem.

Üks fondihaldureist SEB möönab, et Eesti polnud kriisiks valmistunud.

"OECD analüüs puudutab aastaid 2005-2015 – see on ajavahemik, mille alguspunkt on finantskriisi eelne buumiaeg. Tuleb nõustuda, et Eesti pensionifondid ei olnud 2008. aasta kriisiks valmis ja kaotasid 2008-2009 üleilmses finantstormis liiga palju. SEB on teinud kaheksa aastat tagasi toimunud sündmustest vajalikud järeldused ning fondide juhtimist ümber korraldanud. Meie tulemused on viimastelt aastatel paranenud, kuid mineviku pikaajalised keskmised muutuvad aeglaselt," tõdeb SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev kommentaaris ERR-i uudisteportaalile.

"Ilmselt ei paista Eesti fondid selles võrdluses väga heas valguses ka paaril järgneval aastal, sest ka 2006-2016 ja 2007-2017 ajavahemikud võtavad alguspunktiks buumi tipu. Meie pensionifondidel läks tunduvalt paremini ajavahemikul 2002-2007 ning ka viimastel aastatel on tulemused olnud head. Paraku ei ole OECD teinud kättesaadavaks pikemat perioodi alates 2002. aastast, kuid meie hinnangul oleks Eesti fondide positsioon 2002-2016 ajavahemikus mõnevõrra parem," selgitab Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on SEB suurima kohustusliku ehk progressiivse pensionifondi nominaaltootlus alates selle algusest 2002. aasta juulis 3,58 protsenti aastas ehk kokku umbes 66 protsenti, millest on haldustasud juba maha arvestatud. Sama ajavahemiku inflatsioon oli 3,03 protsenti aastas.

"Pooleprotsendiline keskmine aastane edu inflatsiooni ees ei ole suur, kuid ka võrdluses inflatsiooniga on olukord viimastel aastatel oluliselt paranenud – seda tänu nii fondi tootlusele kui ka alanenud inflatsioonile," leiab Võrklaev.

SEB Progressiivse Pensionifondi portfellist on hetkel umbes veerand rahas. "Me ei pea sellist rahajääki pikemas vaates tavapäraseks, kuid eelistame hetkel raha negatiivse tootlusega võlakirjadele. Soodsamate hinnatasemete korral väärtpaberiturgudel võib meie taktikaline vaade muutuda," kinnitab Võrklaev.

Võrklaeva kinnitusel on teise sambaga liitunud pensionikogujate tulemus koos riikliku esimese sambaga ka tagasihoidlike prognooside puhul parem, kui liitumata jätnud klientidel.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: