"Pealtnägija": Eestis elamisloata jäämine sundis samasoolise abielupaari lahku kolima ({{commentsTotal}})

Ametnike poolt lahku kolima sunnitud eesti-ameerika noor abielupaar Sarah ja Kristiina Raud plaanivad Eesti riigi vastu kohtusse minna, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Ajal, kui kooseluseadus ja selle õnnetud rakendussätted on takerdunud, läheb elu omasoodu edasi. On juba kümneid eesti geisid ja lesbisid, kes sõlminud mees-mehega või naine-naisega abielu mõnes riigis, kus see on seaduslik.

Eestis tekivad neil aga probleemid kas või selle pärast, et mõned peavad seda seadustest möödahiilimiseks. 26-aastased abikaasad Kristiina ja Sarah, kelle Eesti riik de facto lahku kolima sundis, plaanivad minna koguni riigi vastu kohtusse, mis juristide jaoks on kahtlemata testkaasus.

Sarah ja Kristiina sõlmisid aasta tagasi USA-s seadusliku abielu. Kuid selle asemel, et just neil päevil koos esimest pulmaaastapäeva tähistada, on ameeriklanna ja eestlanna sunnitud teadmata ajaks hüvasti jätma, sest Eesti riik võõrsil sõlmitud abielu ei tunnista ja Sarah peab elamisloa puudumise tõttu maalt lahkuma.

"Me teadsime mõlemad, et kumbki meie kodumaa ei ole ideaalne variant, aga ühe peab valima ja mitmel põhjusel mõtlesime, et tahaks ikkagi Eestis elada," rääkis Kristiina Raud.

Teoorias on asi lihtne – Eesti kodanikuga seaduslikus abielus välismaalane saab üldjuhul automaatselt Eesti elamisloa. Antud juhul on asi keerulisem. Kuna Eesti riik de facto ei tunnista samasooliste abielusid, on Sarah ja Kristiina vaatamata USA Georgia osariigi perekonnaseisuameti pitsatiga tunnistusele Eesti ametnike silmis teineteisele samahästi kui võõrad inimesed.

Migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp selgitas, et Eesti perekonnaseadus määratleb täpselt, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. "Ja samamoodi ütleb perekonnaseadus, et see abielu on tühine, kui see abielu on sõlmitud samasooliste isikute vahel."

Nii seksuaalvähemuste esindajad kui õiguskantsler leiavad, et Eesti diskrimineerib mujal sõlmitud samasooliste abielusid. Probleem puudutab nn kolmandate riikide kodanikke, nagu näiteks ameeriklased.

Olukord on seda jaburam, et kui näiteks kaks EL-i kodanikust naist abielluvad mõnes Euroopa Liidu riigis, elavad seal paar aastat ja kolivad seejärel Eestisse, siis on siinsed võimud sunnitud seda tunnustama. Tänavu 5. aprillil viis õiguskantsler Ülle Madise selle teema seadusandjate ette.

Et Madise sõnul oli tol hetkel säärase murega politsei migratsiooniameti poole pöördunud vaid kolm paari, naersid kriitilisemad saadikud ta välja.

Õiguskantsleri ettepanek oli muuta välismaalaste seaduse ühte sõna: kui praegu ütleb seadus, et elamisloa saab anda abikaasale, siis selle asemel võiks öelda, et elamisloa saab anda registreeritud partnerile.

Pärast värvikat arutelu võttis riigikogu ettepaneku küll töösse, aga asi seisab siiani põhiseaduskomisjoni laual. Samamoodi seisavad kooseluseaduse rakendussätted. Mõlema puhul on vastuväide, et seadus puudutab üksikuid, aga riivab suure osa vaateid.

Vandeadvokaat Liisa Linna ütleb, et probleem on tegelikult nii marginaalne, et see ei tohiks üldse probleem olla. "See peaks olema ammu juba lahendatud ja mina ei näe võimalust, et riigikogu saaks üldse selle menetluse jätta pooleli või edasi lükata."

"Kas seadus polegi selleks, et kõigile kehtida ja kõiki kaitsta? Kui ongi riigis kolm inimest, keda seadus täiesti ebaõiglaselt põhjendamatult diskrimineerib, siis see ongi juba probleem. Ei saa silma kinni pigistada ja mõelda, et küll nad hakkama saavad," nendib loo peategelane Kristiina Raud.

Tema abikaasa Sarah Elizabeth Raud andis Eestis elamisloa taotluse sisse juunis, aga sai esialgse keelduva otsuse.

Kui asjaosalistega rääkida, selgub, et tegu on juriidilise juuksekarva poolitamisega. Nagu öeldud, sätestab välismaalaste seadus, et elamisloa aluseks on abielu Eesti kodanikuga. Seega võiks justkui elamisloa anda, kuid tegelikult vaatavad migratsiooniametnikud ka perekonnaseadust, mis ütleb, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Mistõttu tekib kummaline patiseis, kus vastus sellistele taotlustele on konkreetne ei.

Kõige tipuks tunnistab migratsiooniameti juht avameelselt, et kuna Euroopa Inimõiguste Kohus tegi sel aastal mitu otsust, kus andis sarnastes kaasustes õiguse samasoolistele paaridele, küsisid nad siseministeeriumilt üle, kas praktikat tuleks muuta.

Ametnikud said juhise jätkata vanas vaimus, et elamisloa saab üksnes juhul, kui on tegemist abieluga “meie mõistes” ehk siis mehe ja naise vahel.

Teoreetiliselt võiks Sarah turistina Eesti käia iga kolme kuu tagant, seejärel kolm kuud USA-s viibida ja siis uuesti kolmekuulise viisa taotleda. Kuid see kõik on probleemile ümber nurga lähenemine ja väga kulukas.

Tähelepanuväärne on, et tegelikult lisati kevadel seadusesse punkt, et elamisloa võib anda ka humaansetel kaalutlustel. Seda võiks kasutada juhul, kui inimene on Eesti kodanikuga abiellunud, end Eestis sisse seadnud ning kui tema tagasisaatmine koduriiki oleks talle ebaõiglaselt koormav, aga ametnikud hoiavad ikka konservatiivset joont, sest kardavad avada Pandora laeka.

"Loomulikult ma mõistan seda inimlikult seda olukorda, aga kui me loome pretsedendi sellega, et me anname samasoolistele elamisloa, siis tegelikult on meil kohe ka järgmised soovijad, kes selle alusel elamisluba saada soovijad. See on ilmselge," rõhutas migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.

Eravestlustes andsid ametnikud Sarahle mõista, et elamisluba võiks ta taotleda mingil muul, näiteks õppimise alusel. Kuid Sarah ja Kristiina tahavad tunda end päris abielupaarina.

LGBT ühing kinnitas "Pealtnägijale", et teavad kümmet samasoolist abielupaari Ameerikast Austraaliani, kes põrkasid siin sarnastele takistustele. Neist enamik ei hakanud isegi elamisluba küsima, sest see tundus perspektiivitu.

Sarah ja Kristiina on esimesed, kes plaanivad minna kohtusse ja räägivad asjast avalikult, ehkki see toob ilmselt ka negatiivset tähelepanu. "See on kogu ühiskonda puudutav asi. Keegi peab rääkima ja mul on uhke tunne seda teha oma näoga ja oma häälega," lausus Kristiina Raud,

Migratsiooniamet viivitas Sarahle lõpliku vastuse andmisega nii kaua, et tema viisa lõppes ja ülemöödunud pühapäeval oli ta sunnitud tagasi Atlantasse lendama. Oleks lõplik vastus – mis kõigi märkide järgi on keelduv – saabunud varem, saanuks nad anda asja kohtusse ning ameeriklanna saanuks vähemasti kohtuvaidluse lõpuni Eestis olla. Täna lahutab neid aga 6000 kilomeetrit ning teadmatus, millal ja mismoodi asi laabub.

Toimetaja: Priit Luts



Üleujutus Rocca al Mares.Üleujutus Rocca al Mares.
Tugev vihmasadu põhjustas Rocca al Mare keskuses uputuse

Neljapäevaõhtune tugev vihmasadu põhjustas üleujutusi mitmel pool Tallinnas, sealhulgas tekkis uputus Rocca al Mare keskuses.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.