"Pealtnägija": Eestis elamisloata jäämine sundis samasoolise abielupaari lahku kolima
Ametnike poolt lahku kolima sunnitud eesti-ameerika noor abielupaar Sarah ja Kristiina Raud plaanivad Eesti riigi vastu kohtusse minna, vahendas ETV saade "Pealtnägija".
Ajal, kui kooseluseadus ja selle õnnetud rakendussätted on takerdunud, läheb elu omasoodu edasi. On juba kümneid eesti geisid ja lesbisid, kes sõlminud mees-mehega või naine-naisega abielu mõnes riigis, kus see on seaduslik.
Eestis tekivad neil aga probleemid kas või selle pärast, et mõned peavad seda seadustest möödahiilimiseks. 26-aastased abikaasad Kristiina ja Sarah, kelle Eesti riik de facto lahku kolima sundis, plaanivad minna koguni riigi vastu kohtusse, mis juristide jaoks on kahtlemata testkaasus.
Sarah ja Kristiina sõlmisid aasta tagasi USA-s seadusliku abielu. Kuid selle asemel, et just neil päevil koos esimest pulmaaastapäeva tähistada, on ameeriklanna ja eestlanna sunnitud teadmata ajaks hüvasti jätma, sest Eesti riik võõrsil sõlmitud abielu ei tunnista ja Sarah peab elamisloa puudumise tõttu maalt lahkuma.
"Me teadsime mõlemad, et kumbki meie kodumaa ei ole ideaalne variant, aga ühe peab valima ja mitmel põhjusel mõtlesime, et tahaks ikkagi Eestis elada," rääkis Kristiina Raud.
Teoorias on asi lihtne – Eesti kodanikuga seaduslikus abielus välismaalane saab üldjuhul automaatselt Eesti elamisloa. Antud juhul on asi keerulisem. Kuna Eesti riik de facto ei tunnista samasooliste abielusid, on Sarah ja Kristiina vaatamata USA Georgia osariigi perekonnaseisuameti pitsatiga tunnistusele Eesti ametnike silmis teineteisele samahästi kui võõrad inimesed.
Migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp selgitas, et Eesti perekonnaseadus määratleb täpselt, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. "Ja samamoodi ütleb perekonnaseadus, et see abielu on tühine, kui see abielu on sõlmitud samasooliste isikute vahel."
Nii seksuaalvähemuste esindajad kui õiguskantsler leiavad, et Eesti diskrimineerib mujal sõlmitud samasooliste abielusid. Probleem puudutab nn kolmandate riikide kodanikke, nagu näiteks ameeriklased.
Olukord on seda jaburam, et kui näiteks kaks EL-i kodanikust naist abielluvad mõnes Euroopa Liidu riigis, elavad seal paar aastat ja kolivad seejärel Eestisse, siis on siinsed võimud sunnitud seda tunnustama. Tänavu 5. aprillil viis õiguskantsler Ülle Madise selle teema seadusandjate ette.
Et Madise sõnul oli tol hetkel säärase murega politsei migratsiooniameti poole pöördunud vaid kolm paari, naersid kriitilisemad saadikud ta välja.
Õiguskantsleri ettepanek oli muuta välismaalaste seaduse ühte sõna: kui praegu ütleb seadus, et elamisloa saab anda abikaasale, siis selle asemel võiks öelda, et elamisloa saab anda registreeritud partnerile.
Pärast värvikat arutelu võttis riigikogu ettepaneku küll töösse, aga asi seisab siiani põhiseaduskomisjoni laual. Samamoodi seisavad kooseluseaduse rakendussätted. Mõlema puhul on vastuväide, et seadus puudutab üksikuid, aga riivab suure osa vaateid.
Vandeadvokaat Liisa Linna ütleb, et probleem on tegelikult nii marginaalne, et see ei tohiks üldse probleem olla. "See peaks olema ammu juba lahendatud ja mina ei näe võimalust, et riigikogu saaks üldse selle menetluse jätta pooleli või edasi lükata."
"Kas seadus polegi selleks, et kõigile kehtida ja kõiki kaitsta? Kui ongi riigis kolm inimest, keda seadus täiesti ebaõiglaselt põhjendamatult diskrimineerib, siis see ongi juba probleem. Ei saa silma kinni pigistada ja mõelda, et küll nad hakkama saavad," nendib loo peategelane Kristiina Raud.
Tema abikaasa Sarah Elizabeth Raud andis Eestis elamisloa taotluse sisse juunis, aga sai esialgse keelduva otsuse.
Kui asjaosalistega rääkida, selgub, et tegu on juriidilise juuksekarva poolitamisega. Nagu öeldud, sätestab välismaalaste seadus, et elamisloa aluseks on abielu Eesti kodanikuga. Seega võiks justkui elamisloa anda, kuid tegelikult vaatavad migratsiooniametnikud ka perekonnaseadust, mis ütleb, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Mistõttu tekib kummaline patiseis, kus vastus sellistele taotlustele on konkreetne ei.
Kõige tipuks tunnistab migratsiooniameti juht avameelselt, et kuna Euroopa Inimõiguste Kohus tegi sel aastal mitu otsust, kus andis sarnastes kaasustes õiguse samasoolistele paaridele, küsisid nad siseministeeriumilt üle, kas praktikat tuleks muuta.
Ametnikud said juhise jätkata vanas vaimus, et elamisloa saab üksnes juhul, kui on tegemist abieluga “meie mõistes” ehk siis mehe ja naise vahel.
Teoreetiliselt võiks Sarah turistina Eesti käia iga kolme kuu tagant, seejärel kolm kuud USA-s viibida ja siis uuesti kolmekuulise viisa taotleda. Kuid see kõik on probleemile ümber nurga lähenemine ja väga kulukas.
Tähelepanuväärne on, et tegelikult lisati kevadel seadusesse punkt, et elamisloa võib anda ka humaansetel kaalutlustel. Seda võiks kasutada juhul, kui inimene on Eesti kodanikuga abiellunud, end Eestis sisse seadnud ning kui tema tagasisaatmine koduriiki oleks talle ebaõiglaselt koormav, aga ametnikud hoiavad ikka konservatiivset joont, sest kardavad avada Pandora laeka.
"Loomulikult ma mõistan seda inimlikult seda olukorda, aga kui me loome pretsedendi sellega, et me anname samasoolistele elamisloa, siis tegelikult on meil kohe ka järgmised soovijad, kes selle alusel elamisluba saada soovijad. See on ilmselge," rõhutas migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.
Eravestlustes andsid ametnikud Sarahle mõista, et elamisluba võiks ta taotleda mingil muul, näiteks õppimise alusel. Kuid Sarah ja Kristiina tahavad tunda end päris abielupaarina.
LGBT ühing kinnitas "Pealtnägijale", et teavad kümmet samasoolist abielupaari Ameerikast Austraaliani, kes põrkasid siin sarnastele takistustele. Neist enamik ei hakanud isegi elamisluba küsima, sest see tundus perspektiivitu.
Sarah ja Kristiina on esimesed, kes plaanivad minna kohtusse ja räägivad asjast avalikult, ehkki see toob ilmselt ka negatiivset tähelepanu. "See on kogu ühiskonda puudutav asi. Keegi peab rääkima ja mul on uhke tunne seda teha oma näoga ja oma häälega," lausus Kristiina Raud,
Migratsiooniamet viivitas Sarahle lõpliku vastuse andmisega nii kaua, et tema viisa lõppes ja ülemöödunud pühapäeval oli ta sunnitud tagasi Atlantasse lendama. Oleks lõplik vastus – mis kõigi märkide järgi on keelduv – saabunud varem, saanuks nad anda asja kohtusse ning ameeriklanna saanuks vähemasti kohtuvaidluse lõpuni Eestis olla. Täna lahutab neid aga 6000 kilomeetrit ning teadmatus, millal ja mismoodi asi laabub.
Toimetaja: Priit Luts