Michal soovib teedeehitusse 15 aastaga 1,5 miljardit eurot lisaraha ({{commentsTotal}})

{{1478164500000 | amCalendar}}

Majandusminister Kristen Michal soovib järgmise 15 aasta jooksul investeerida Eestis teedeehitusse täiendavalt 1,5 miljardit eurot ning võtta sihiks muuta kõik Eesti suuremad maanteed neljarealiseks.

Michali sõnul teeb ta lähiajal valitsusele ettepaneku algatada arutelu, et järgneva 15 aasta jooksul kokku lisada senistele teede ehitusplaanidele suurusjärgus 1,5 miljardit eurot rahastust. "Ehk siis igal aastal lisanduks teedeehitusse 100–130 miljonit eurot. See annaks võimaluse ambitsioonikaks ühenduste rajamiseks," ütles Michal kirjas ministritele.

Michal toob välja, et kuigi Eestil on olemas küll riigiteede teehoiukava aastani 2020 ja järgmisel aastal algab Eesti ajaloo suurim teeinfrastruktuuri ehitus, pidades silmas Kose-Mäe lõigu neljarealiseks ehitamist, võiksime me riigina unistada julgemat. "Me võiks seada sihiks, et kõik suuremad teed – Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva suunal oleksid kogu ulatuses neljarajalised," märkis ta.

"Julge mõte, tean. Kuid selle ellu viimine kindlasti tõstab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti, suurendab liiklusohutust. Samuti elavdab meie majandust ning suurendab Eesti eri regioonide konkurentsivõimet. Kõik need on väga olulised eesmärgid," põhjendab ta oma ettepanekut.

Michali sõnul on neljarealised teed on üliolulised Eesti regioonide ühendamisel. "Paremad ja kiiremad ühendused aeglustavad või muudavad ääremaastumise protsessi, sest nihutavad mõistliku töölkäimise piiri kordades kaugemale ja annavad keskustest kaugemal paremad ettevõtluse arendamise võimalused," kirjutas ta.

Seega on majandusministeeriumis valminud detailsem plaan aastani 2035, mis näeb ette Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva viiva maantee neljarealiseks ehitamise finantsplaani. Suurimaks muutuseks on ka see, et oluliste objektide ehitusega tuleks Michali sõnul alustada senisest varem.

Majandusminister tegi ettepaneku planeerida täiendav raha taristuinvesteeringutesse hiljemalt 2017. aasta kevadel eelarvestrateegia aruteludel, kuna siis saab neljarealise Tartu maantee Võõbu-Mäo lõigu ehitust alustada samuti aasta varem ehk 2018. aastal.

Järgmise aasta suurim infrastruktuuriprojekt on Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine. Ministeerium on varem öelnud, et tee projekteerimine juba käib ja ehitus peaks algama järgmise aasta suvel. Kose-Mäo maanteelõik on planeeritud valmima aastaks 2022 ja projekti maksumuseks on 170 miljonit eurot.

Raha võiks tulla erastamisest ja riigivara müügist

Michali sõnul saab Eesti suuremate maanteede neljarealiseks ehitamist katta näiteks riigipoolsete investeeringute ülevaatamisega ja erastamisest saadava rahastusega, aga ka riigile mittevajaliku vara müügiga.

Lisaks erastamisele ja vara müügile on Michali sõnul rahastamise võimalusi veelgi, kuna Eesti rahaasjad on korras. "Seda tulebki valitsuses arutada, kuna me hakkame peatselt koostama lähiaastate riigieelarve strateegiat, mis määrab suurte projektide tulevikuvõimalused ja finantsplaanid,“ rääkis minister.

Michal märkis, et näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks tegemisel tuli pea pool ehk 80 miljonit eurot rahastusest riigieelarvest juurde senistele maanteeameti vahenditele. Teine pool tuli maanteeameti eelarvest.

"Maanteeameti teede eelarve on täna suurusjärgus 250-270 miljonit. Suuremaks teedetaristu ehituseks tuleks meie hinnangul leida juurde 100-130 miljonit eurot, siis saaks kolm suuremat suunda, Tartu, Pärnu ja Narva neljarajaliseks ehitada ning juba teehoiukava plaanis olevad objektid ära teha," rääkis Michal.

Urve Palo sõnul tasuks pigem laenu võtta

Endine majandusminister, sotsiaaldemokraat Urve Palo ütles Michali ettepanekut kommenteerides ERR-ile, et reaalseks muutub see plaan siis, kui valitsuses jõutakse rahastamise osas kokkuleppele.

"Siiani on Reformierakond korranud kui mantrat, et laenu me ei võta. Ka investeeringuteks mitte. Minu silmis ei ole see olnud mõistlik lähenemine ja seetõttu pole seda kunagi jaganud. Jätkusuutlik ei ole võtta laenu jooksvate kulude katteks, kuid investeeringute tegemiseks on see sageli möödapääsmatu. Selleks, et homme tulu teenida, tuleb täna investeerida. See on kuldne reegel, mis töötab nii erasektoris kui ka riigi kontekstis," sõnas Palo.

Eestis põhimaanteed st. Narva, Tartu ja Pärnu suunal tuleks Palo sõnul muidugi neljarealiseks ehitada ja ammu oleks tulnud pihta hakata. "See oleks hea nii regioonide arengule, tööjõu mobiilsusele, turvalisusele kui ka majanduse arengule laiemalt. Infrastruktuuri arendamine on riigi ülesanne ja selle jaoks tehtud väljaminekud on investeering tulevikku mitte lihtsalt lühiajaline raamatupidamislik kulu."

Kõik edasine sõltub Palo sõnul sellest, millised on majandusministri poolt pakutavad rahastamise allikad. "Kui selleks on näiteks riigi võlakirjad, siis on mõttel jumet, kui aga soovitakse katteallikana ära müüa riigile strateegiliselt olulisi ettevõtteid, siis seda me ei toeta. Täna, kui laenuintressid on pea olematud, on mõistlikum võtta laenu või emiteerida võlakirju, kui et müüa riigile olulise tähtsusega vara, mille hilisem tagasiostmine võib üle mõistuse kulukas olla. Müüa on lihtne, aga enne tuleks seitse korda mõõta, kas see ka pikas perspektiivis otstarbekas on," rääkis Palo.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS-ERR



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008 aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Epp MäeEpp Mäe
Epp Mäe kaotas ülipõneva poolfinaali ning saab võimaluse püüda pronksi

Kui teisipäevane võistluspäev maadluse maailmameistrivõistlustel Pariisis tõi Eestile Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalu hõbemedali, siis kolmapäeval läks naistemaadluses matile meie teine medalilootus Epp Mäe.

Uuendatud: 15:17 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.