Putin avas UNESCO hoiatust eirates Kremli lähedal Vladimir Püha kuju
Venemaal tähistati reedel rahva ühtsuse päeva ning president Vladimir Putin avas Kiievi suurvürsti ja ristiusustaja Vladimir Püha hiigelskulptuuri, mille asukohta Kremli lähedal ei pea õigeks ei kohalikud elanikud ega muinsuskaitsjad.
Vladimir Püha elas 950.-1015. aastani ja valitses Kiievi suurvürstiriiki aastatel 980-1015. Tema oli see, kes tõi 988 aastal suurvürstiriiki ristiusu.
Kuju on 17 meetri kõrgune ja see valmis mõjuvõimsa õigeusukiriku toel.
"Vürst Vladimir on läinud igaveseks ajalukku kui vene maade ühendaja ja kaitsja, kui visionäärist poliitik," ütles Putin. "Täna on meie kohus tõusta sellele vaimsele pärandile tuginedes üheskoos üles kaasaja väljakutsete ja ohtude vastu."
Hiigelmonumendi püstitamine Kremli müürist mõne meetri kaugusele on riivanud kohalike muinsuskaitsjate tõekspidamisi ja UNESCO on hoiatanud, et Kremli staatus maailma kultuuripärandi paigana võib ohtu sattuda.
Algselt pidi kuju tulema linna kohal kõrguva künka otsa, kuid kümned tuhanded moskvalased andsid allkirja kavavastasele petitsioonile ning seejärel otsustati kuju paigutada Kremli lähistele.
Venemaa elanike ühtsust, rahvusest sõltumata, näitas ametlik demonstratsioon, mis läks läbi Moskva kesklinna, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vene rahvuslased pidasid samal ajal aga oma üritust - Vene Marss. Natsionalistid on üsna skeptilised presidendi idee suhtes võtta vastu spetsiaalne Venemaa rahvuse seadus.
"See on nõukogude inimese koopia. Me arvame, et Putin ehitab "NSVL 2.0",ta lihtsalt nimetab seda Euraasia liiduks või millekski muuks. Tegelikult ta tahab sisendada inimestele just nõukogude ajastu ühtsust ja patriotismi. Vaadake, mis toimub 9. mail, mis filme telekas näidatakse jne," kommenteeris Vene Marsi korraldaja Juri Gorski.
Tema sõnu tõestab ka täna avatud näitus "Venemaa. Minu ajalugu", mille koostas Vene õigeusukiriku kultuurinõukogu. "Näituse põhiline sõnum on: Venemaa võib olla edukas ja võimas mitte vene rahva rahvusriigi, vaid suure impeeriumina. Ja kes on selle impeeriumi eesotsas - keiser, kommunistliku partei peasekretär või president - ei ole nii tähtis," ütles ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev.
Organisaatorite sõnul ei ole aga näitusel mingit ideoloogiat.
"Ma anname ainult informatsiooni ja teeme nii, et informatsioon oleks huvitav. Ja las inimesed ise teevad järeldused. Kõige tähtsam, et inimene saab vabaks ainult siis, kui ta teab oma ajalugu. Siis ei saa teda segadusse ajada ja öelda, et see oli nii ja mitte naa," rääkis ajaloolane, näituse kaasautor Aleksandr Mjasnikov.
Näitus on avatud 22. novembrini ja kõigile külalistele tasuta.
Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael, Anton Aleksejev
Allikas: ERR/BNS