Poliitikaasjatundjad: massimeedial on Trumpi edu puhul tähtis roll ({{commentsTotal}})

Teisipäeval valitakse USAle uus president ning seekordne kampaania on olnud nii Ameerika kui ka valimisi teraselt jälgiva muu maailma jaoks täiesti pretsedenditu, sest valimiskampaanias kasutatakse uusi võtteid ja joonistub välja kaks märksõna - populism ja massimeedia oskuslik kasutamine, leiavad välispoliitika asjatundjad.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et need valimised tõestasid, et isolatsionism rahvusvahelistes suhetes, vabakaubanduse ja immigratsioonivastasus ning ksenofoobia teataval määral on USA ühiskonnas ülipopulaarsed.

"Ja tegelikult nii demokraatlikud kui ka vabariiklikud poliitikud peavad ühel või teisel moel neid trende jälgima," nentis ta.

Massimeedia rolli just Donald Trumpi edu puhul märgivad ka teised, kes on kampaaniat jälginud. USA sisepoliitika vaatleja Andreas Kaju tõi välja, et Donald Trump on kulutanud kampaaniale märksa vähem raha kui Hillary Clinton. "Ometigi on ta saanud rohkem eetriaega, eriti eelvalimistel, kui vabariiklaste enda teised kandidaadid. Seda just selle tõttu, et ajakirjandus ahmis ja armastas igat tema sõna, sellepärast, et ta oligi üks kõndiv konflikt," selgitas Kaju.

Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp märkis, et loodetavasti ei hakata tulevikus USA kampaaniates rohkem valetada julgema. "Sellest oleks ikka mingi õppetund. Kui Trump võidab, siis ilmselt valetamise õppetund on, et see tasus ära," lausus ta.

Kellele siis valetatakse või kes usub valet rohkem? Clintonit toetavad pigem naised, kõrgemalt haritud ja linnas elavad nooremad naised, kes võtavad kohvikus näiteks cappucino't. Trumpi toetaja aga võtab õhtuse telekas tuleva meelelahutusprogrammi kõrvale pigem paar õlut.

"Ta on toetuse saanud nendelt elanikkonna gruppidelt, kes sageli ei ole poliitikas nii aktiivselt osalenud ja kes ka kohati ei ole sugugi toetanud vabariiklasi," sõnas USA poliitika ekspert Jonatan Vseviov. "Need on eelkõige sinikraelised, pigem madalama sissetuleku ja haridusega valgenahalised meesterahvad, kes Trumpi kandidatuuri toetavad".

Trumpi äärmuslikkus võib kahjustada vabariiklasi kongressivalimistel

Trumpi vulgaarset, naisi ja vähemusi ründavat stiili võidakse üha rohkem hakata järgima siis, kui ta peaks võitma või napilt kaotama. Samas ei saa ükski poliitik seda stiili üks-üheselt üle võtta, sest Ühendriikide rahvuslik koosseis muutub üha kirevamaks.

"Neil on see kartus, et Trumpi äärmuslikud seisukohad ja isiksus võivad peletada ära vabariiklikud hääletajad ja kahjustada vabariiklaste kandidaate kongressi valimistel. See on midagi enneolematut, mida ma ei ennusta, et see korduks nelja aasta pärast," ütles Kasekamp.

Trumpi piirideületus on mitu sammu edasi sellest, mida on nähtud Euroopas. Suurbritannias UKIP, Saksamaal Alternatiiv Saksamaale ning Prantsusmaal Rahvusrinne Marine Le Peni juhtimisel.

"Oleme näinud neid samu võtteid,mida Trump kasutab, ka siinpool ookeani. Kas või Venemaal, see [president Vladimir] Putini postmodernistlik diktatuur, kus kõik on suhtleine ja tõde ei ole ning iga vale tuleb korrigeerida aina suurema valega, tundub sobivat ka Trumpile ka väga hästi," nentis Kaju.

Kuigi presidendiks saamine tähendab suurt vastutust mitte ainult riigisiseselt, vaid ka välispoliitiliselt, saab tema tegevust oluliselt mõjutada.

"Kongressil on väga laiad volitused, väga lai võimalustepagas presidendi piiramiseks, aga see kõik ei võta ära sellest, et Ameerika president on kindlasti kõige mõjuvõimsam või vähemalt üks mõjuvõimsamaid maailmas. Presidendile allub kogu föderaalvalitsus, alluvad kogu USA relvajõud ja välispoliitika," ütles Vseviov.

Kaju sõnas, et presidendi tegevust piirab siiski seadus. "Kui ta jääb valetamisega vahele, on võimalik kasutada alustada umbusaldusmenetlust," selgitas ta.

Venemaal on USA valimiskampaanias seekord tähtis osa

Eesti julgeoleku jaoks on USA presidendivalimised tähtsad, sest Venemaa käitub agressiivselt ja väljakutsuvalt. Seekord ongi Venemaa mänginud erakordselt suurt rolli kampaanias, ja seda kas või seepärast, et varastati demokraatide arvutitest infot või et Trump kiidab, kui tore on president Vladimir Putin.

"Kindlasti on Venemaa nendel valimistel mänginud väga olulist rolli, olulisemat rolli, kui ühelgi kampaanial külma sõja järel. Ja mulle tundub, et tegelikult ka rohkem, kui oli tavaks külma sõja ajal," lausus Vseviov.

Seega tundub, justkui oleks osaliselt täitunud Moskva üks eesmärke - olla üha tähelepandavam ja arvestatavam maailmas. On ju ainukene jõud, mida Moskva maailmas tunnistab, USA-l ning seega on vahe, kes presidendiks saab, rõhutab Jüri Luik.

"Eriti julgeolekupoliitikas on väga oluline see, mida inimesed ütlevad. Heidutus on ju väga paljuski oponendi peas. Kui Trump võidab, siis on esimest korda tegu olukorraga, kus inimese esimene poliitiline amet, sõna otseses mõttes esimene, saab olema USA presidendi koht. Ütleme, et see on ikkagi väga tundmatu territoorium, millele me läheme, kui Trumpist saab president," nentis Luik.

"President Putini jaoks on niisugune agressiivne käitumine seotud sisepoliitilise sooviga demonstreerida end kui sõjajuhti, inimest, kes viib läbi ajaloolist missiooni, seega ega see kokkulepe ei ole tingimata ka venelaste huvides. Ses mõttes pole Vene administratsioon ka tegelikult erilisele kokkuleppele orienteeritud," lisas ta.

Kasekamp tõi välja, et Trump on samasugune machomees nagu Putin ja kui Putin peaks president Trumpi kuidagi vastuollu minema, siis Trump võib ka ägedalt reageerida.

Kaju sõnas, et meil pole vaja inimesi Ameerikas, kes eelistavad haamriga anda ja siis vaadata ja mõelda, vaid meil on vaja presidente, kes teavad selle kandi ajalugu, tunnevad siinseid riike, kombeid ja seda, kuidas nad asju ajavad. "Clinton on kindlasti selline president, kes teab ja tunneb meie maailmajagu," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.