ERR Washingtonis | Mõttekoda: praeguse sisevalimiste korra järgi pole parteidel mingit võimu ({{commentsTotal}})

USA eelvalimiste süsteemi on palju kritiseeritud ning mõttekoja Council for Foreign Relations teatel tähendab praegune sisevalimiste protsess seda, et erakondadel ei ole enam mingisugust võimu.

Traditsiooniliselt saab Iowa osariik esimesena hääletada eelvalimiste süsteemis. Sellist eelvalimiste süsteemi on palju kritiseeritud, öeldes, et miks peavad kandidaadid läbi käima kõik osariigid ja miks ei võiks teha näiteks ühte suurt eelvalimiste päeva, vahendas "Välisilm".

ERR-i Washingtoni korrespondent Lauri Tankler arvab, et tegelikult on USA eelvalimiste süsteem hea. Sellist asja ei näe kuskil mujal.

Mõttekojas Council for Foreign Relations räägiti hiljuti sellest, kuidas USA eevalimiste süsteem on ajas muutunud ning mida sellega peaks ette võtma ja mida mitte.

"Aastast 1831 ja 1832 kuni aastani 1972 nimetasid sisuliselt parteipoliitikud ise oma presidendikandidaadi. Nad seati üles teiste poliitilise süsteemi tegelaste poolt. Mõnikord said nad hästi hakkama ja me saime endale Roosevelte, Eisenhowereid ja nii edasi. Aga mõnikord ei saanud nad hästi hakkama, sest nad ei jõudnud konsensusele. Kuid alati seati üles keegi, kes oli erakonna lipukandja. See oli oluline kriteerium. Kui sa hakkad erakonna sildi all valitsema, siis vähemasti peaksid sa olema selle erakonna liige pikemat aega," rääkis mõttekoja Brookings valitsemisuuringute ekspert Elaine Kamarck.

"1972. aastal muutsid demokraadid oma reegleid mitmel heal põhjusel, kuid selle ootamatu tagajärg on see, et 2016. aastaks on meil sisevalimiste protsess, kus erakondadel endil ei ole enam mingisugust võimu. Nii et domineerivad kandidaadid väljastpoolt - näiteks Trump, võttes vabariiklaste presidendikandidaadi koha, ja Bernie Sanders, jõudes ametliku kandidaadi kohale üsna lähedale. Kumbki neist poleks saanud kohta vanemate reeglite järgi," lisas Kamarck.

Clintoni ja Bernie Sandersi võitluses tundus Tankleri sõnul, et Bernie Sanders suudab peaaegu Clintonit edestada. Kaheksa aastat tagasi konkureerisid Hillary Clinton ja Barack Obama kõikides osariikides peaaegu lõpuni ja nende vahe oli lõpuks mitte neli miljonit häält, mis oli sel korral Hillary Clintoni ja Bernie Sandersi vahel, vaid kõigest paarsada tuhat häält üle terve Ameerika Ühendriikide.

Nii, et hoolimata sellest, kuivõrd intensiivne ja tasavägine paistis seekord Clintoni ja Sandersi omavaheline võitlus, ei ole see mingil määral sarnane sellega, kuidas see toimus kaheksa aastat tagasi, kus mõlemad kandidaadid suutsid veel erakordselt palju rohkem valijaid viia eelvalimistel valimiskastide juurde.

Nii pea kui eelvalimised on läbi, iga nelja aasta tagant toimuvad suured parteikongressid. George Washingtoni ülikooli poliitikaprofessor Gary Nordlinger rääkis sellest, kuidas on parteikongressid arenenud ja kui suur roll parteikongressil üldse tänapäeval on.

"Ükskõik, kas sa päriselt jälgid neid otse, nendest saavad uudised. Teiseks annavad kongressid parteiaktivistidele võimaluse saada kokku ja õhutada end üles. Teoreetiliselt peaksid nad seejärel minema õhinaga tagasi koju ja hakkama tööle kandidaadi jaoks," ütles Nordlinger.

Parteikongressid on põhimõtteliselt suured kõnekoosolekud. Kõik need delegaadid, kes sinna kohale lähevad, küll osalevad erinevatel koosolekutel hommikuti ja käivad õhtuti pidutsemas, aga päeva teises pooles kogunevad nad kõik suurtele staadionitele või spordisaalidesse ja kuulavad seda, mida poliitikud neile seal räägivad. Kõned on ka kõik enam-vähem sarnased. Kõik demokraadid räägivad sellest, kuivõrd hea Hillary Clinton on ja kõik vabariiklased räägivad sellest, kuivõrd halb Hillary Clinton on.

Täpselt samamoodi räägivad ajakirjanikele kõik need inimesed, kes on nendele parteikongressidele kokku tulnud. Lauri Tankler tegi kunagi intervjuu Trumpi suure toetaja Monica Crowleyga, kes ka USA uudistekanalites on käinud rääkimas sellest, kuivõrd head on Donald Trumpi plaanid. Tankler rääkis Crowleyga samal päeval, kui tuli välja teade, et Trump tahab, et NATO riigid maksaksid justkui rohkem, sest muidu ei pruugi USA tema käe all enam appi minna.

"Donald Trump on ebatavaline presidendikandidaat - seda kindlasti. Seega ei tohiks kedagi üllatada see, et tal on ebatavalised lähenemised USA positsioonile maailmas, USA superjõu juhipositsioonile maailmas ja meie kohustustele liitlaste ees. Ma olen täiesti kindel, et Trump võtab liitlassuhteid väga tõsiselt ja toetab meie liitlasi - ta on seda korduvalt öelnud. Ma arvan, et vahe tema lähenemises võrreldes teiste varasemate vabariiklaste presidendikandidaatidega on see, et ta räägib uuest reaalsusest, kus USA on lähenemas 20 triljoni dollari suurusele riigivõlale ja me ei suuda samamoodi jätkata nagu varem. Seega on tema plaan alustada vähemasti seda vestlust, et kuidas võiksid meie liitlased võtta enda peale suurema osa kohustustest. Me peaksime seda vestlust pidama oma liitlastega," rääkis Fox News'i kommentaator Monica Crowley.

"Veelkord, see ei tohiks kedagi üllatada, eriti arvestades, et ta on edukas ettevõtja ja hea läbirääkija - ta on kogu oma ärikarjääri selle peale üles ehitanud. Seega ei tohiks olla ootamatu, et ta nimetab alustuseks, et tahab Ameerika lepingud liitlastega üle vaadata," lisas ta.

Tankler tõdes, et paljude teiste ajakirjanike hulgas ei võtnud ka tema Trumpi kandidatuuri väga tõsiselt ning üllatus, et Trumpil on teatud püsivalijaskond olemas.

"See üllatas mind selle tõttu, et mina olin ka arvanud, et siin tuleb suurem pööre, et pärast Barack Obamat tuleb pööre tagasi vabariiklase suunas. Ja et vabariiklased lähevad natukene tolerantsemaks, et nad hakkavad natukene rohkem keskenduma jällegi Ladina-Ameerika päritolu ameeriklaste heaolule või nii-öelda leiavad enda seast ka mustanahalise kandidaadi, kes räägiks mustanahalise kogukonna eest. Aga ilmselgelt Donald Trumpi tõus lükkab kõike seda lihtsalt edasi," rääkis Tankler.

Toimetaja: Merili Nael



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008 aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Epp MäeEpp Mäe
Epp Mäe kaotas ülipõneva poolfinaali ning saab võimaluse püüda pronksi

Kui teisipäevane võistluspäev maadluse maailmameistrivõistlustel Pariisis tõi Eestile Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalu hõbemedali, siis kolmapäeval läks naistemaadluses matile meie teine medalilootus Epp Mäe.

Uuendatud: 15:17 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.