Eesti suursaadik USA-s: tähtis on uue presidendi julgeolekupoliitika
Praeguses julgeolekukeskkonnas on tähtis see, millist välispoliitikat ja julgeolekupoliitikat hakkab uus USA president ajama, ütles Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei.
Eerik Marmei andis intervjuu ETV saatele "Välisilm".
Ma saan aru, et eelkõige peate Te tegelema valitsuse ja välisministeeriumiga, aga kui palju olete Te pidanud jälgima presidendikampaaniat?
Ikka pean jälgima. See on üks minu ja saatkonna põhilisi ülesandeid. Selle aasta valimised on ju väga olulised ja väga keerulised mitmes mõttes, nii et valimiste jälgimine ja sellest raporteerimine, aruannete kirjutamine on sisuliselt saatkonna ja minu igapäevane töö.
Te just ütlesite, et tegemist on oluliste valimistega. Mille poolest eestlaste jaoks või Eesti jaoks see oluline on?
USA on Eesti kõige olulisem liitlane ja partner nii kahepoolsetes suhetes kui ka NATO-s ja eelkõige just julgeolekupoliitika valdkonnas. Seetõttu, kui vaadata julgeolekukeskkonda Euroopas, maailmas laiemalt, siis on väga oluline see, millist välispoliitikat, millist julgeolekupoliitikat järgmine Ameerika president hakkab ajama.
Kuidas see Teie silmis paistab, milline on president Obama pärand?
Ma arvan, et me võime julgelt öelda, et Eesti jaoks on president Obama pärand välispoliitikas väga hästi nähtav ja tuntav ja see läheb võib-olla tagasi aastasse 2009, kui president Obama käis esimest korda NATO tippkohtumisel. Sellel kohtumisel tollane peasekretär andis küllalt esmajärjekorras sõna peaminister Ansipile, kes tõstatas küsimuse Eesti ja Balti riikide kaitseplaanidest ja kõneles pärast Obamat, mille peale Obama tõstis käe ja küsis, et kas tõesti Balti riikidel ei ole kaitseplaane? Selle peale kõik pidid tõdema, et jah, nii see on. President Obama ütles selle peale, et sõltumata riikide suurusest ja geograafiast peavad kõik NATO riigid - kui nad tunnevad end ohustatuna - saama endale kaitseplaanid.
Ja kui me nüüd läheme ajas viis aastat edasi, siis me kõik mäletame president Obama visiiti Tallinna, mis tema administratsiooni ajal on ju selgelt Eesti-USA suhete eredaim moment. Tallinnas ütles ta ju väga selgelt, avalikult oma kõnes, et Eesti ei ole enam iial üksi. Ja tegelikult, kui vaadata seda pärandit, siis president Obama ja tema administratsioon on väga selgelt Euroopa julgeoleku tugevdamise poliitikat ajanud. Me võime küll väita ja julgustundega vaadata Ameerika tagasitulekut Euroopasse.
Samas on nüüd üks presidendikandidaatidest, Donald Trump, avalikult kahelnud NATO ajakohasuses ja rääkinud huvitavaid ja võib-olla isegi murettekitavaid asju NATO ja Venemaa kohta. Kui palju see praegu Teile muret tekitab?
Kindlasti on see pigem lihtsalt kampaaniaretoorika, väga suures osas. Kuid samas, me ei saa ka alahinnata seda, mida Trump on sellel teemal öelnud. Ma toon siit ühe näite ajaloost, kus me peame muidugi arvestama, et president ei saa päriselt üksi teha liitlasi puudutavaid otsuseid. Selleks on kongressil väga tähtis roll.
Kui Jimmy Carter kandideeris presidendiks, siis üks tema valimislubadusi oli viia välja väed Lõuna-Koreast. Ja aasta pärast, kui ta oli presidendiametisse vannutatud, pidi ta sellest kavast loobuma just eelkõige kongressi vastuseisu tõttu. Nii, et presidendil on väga suured volitused välispoliitikas, kuid kongress saab väga efektiivselt neid initsiatiive kontrollida, suunata.
Kuidas saatkond ja kuidas Te isiklikult valmistute uueks presidendiks?
Me võtame seda tavapäraselt selles mõttes, et see on ju demokraatlik protsess. Ameeriklased teevad oma valiku ja kõik teised peavad selle valikuga tulevikus elama. Ma siin paanikasse küll ei satuks. Ma ei tahaks ka öelda seda või ennustada seda, kellest saab president. Jäägu see ameeriklaste otsustada. Aga ma arvan, et me tegutseme tavapärasel viisil. Pärast presidendivalimisi toimub nii-öelda üleminek ühe presidendi võimult teisele. Selle aja jooksul ka diplomaadid, sealhulgas Eesti diplomaadid püüavad kontakteeruda, leida sidemeid nii-öelda uute inimestega, kes ametisse määratakse.
Te olete varemgi jälginud erinevaid presidendikampaaniaid. Kui Te võrdlete neid läbi aegade, siis mis on selle kampaania puhul Teid kõige enam üllatanud?
Ma arvan, et üleüldine negativism, mis paistab silma nende presidendivalimiste juures, ükskõik, mis teemadel, on minu jaoks üllatav. Võib-olla tahaks rohkem näha keskendumist teemadele ja debatti ja maailmavaatelisi seisukohti, mis kahjuks on jäänud teineteise kritiseerimise varju.
Toimetaja: Merili Nael