"Pealtnägija": Kohtla-Järve kommunaalkriisi taga on Vene kodanike viisaskeem ({{commentsTotal}})

Vene kodanikud ostavad Kohtla-Järvel kokku odavaid kortereid, et saada lihtsamalt Eesti viisat. Naabritele tähendab see aga suuri probleeme, sest kommunaalmaksud jäetakse üldjuhul tasumata.

Sinivoore 9-36 on üks kümnetest korteritest, mis on tekitanud Kohtla-Järvel omalaadse kommunaalkriisi - korteri omanik on kadunud ja tekkinud on suured võlad, mida juriidiliste nüansside tõttu pole võimalik ka tagaselja lahendada. Nii maksavadki korralikud naabrid ise fantoomomanike võlgu, et kõigi korterite kütet kinni ei keerataks. Lisaks murdis näiteks Sinivoore 9 ühistu, kui omanik aastaid elumärki ei andnud, korteri number 36 ukse lihtsalt lahti, et sees torusid parandada. See on nõiaring, vahendas "Pealtnägija".

Probleem paisus tegelikult aastaid. Juba 2009. aastal tegi "Aktuaalne kaamera" loo, kus majades, mis ei suutnud võlgu maksta, keerati talvel soe kinni, toas hoiti vaevu plusskraade ja vesi oli kinni külmunud. Sarnane pilt avanes ka kaks aastat hiljem.

Probleemsed majad saavad oma sooja kohaliku põlevkivitööstuse Viru Keemia Grupi (VKG) tütarettevõttelt, kes arusaadavalt ei saa samuti lõpmatuseni peale maksta. Näiteks eelmise kütteperioodi lõpus oli võlgnevus 70 kortermajal kokku summas 136 000 eurot. Probleem jõudis tänavu märtsis isegi riigikogusse, kus päriti aru peaministrilt.

Osad ühistud suutsid suvel võla tasuda ja teistele tegi VKG uued maksegraafikud. Soe on küll hetkel sees, aga sellega pole probleemi olemus kuskile kadunud.

"Seaduse järgi ei tohi ju enam soojust talvel välja lülitada, nii et see maja saab kütet, aga kui kütteperioodiks seal tekib võlg, siis karta on, et järgmisel kütteperioodil Viru Keemia Grupp enam ei lülita seda maja sisse," rääkis Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko (KE).

Kohalik kinnisvaraturg on kokku kukkunud

Et teemas on palju peensusi ning võlgnevuste pilt pidevalt muutub, on täpseid numbreid pea võimatu kokku lüüa, aga keskmiselt on Kohtla-Järvel pidevalt hädas sadakond kortermaja. Probleemi põhjused pole suures plaanis paraku uudis - töökohtade kadumine (ainuüksi VKG koondas sadu inimesi), massiline väljaränne, elanikkonna vananemine ja ääremaastumine.

"Inimesed kaotasid töö, läksid ära. Kuna kinnisvara midagi ei maksa, lihtsalt nad jätsid selle maha ja mida sa ikka teha saad," selgitas korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Raissa Vares.

Kohalik kinnisvaraturg on sisuliselt kokku kukkunud. Portaalides on kuulutused, kus Kohtla-Järvel saab korteri juba paarisaja euroga. Kui käia välja paar tuhat eurot, on valik juba õige lai ning võimalik saada vägagi heas korras korter. Sama toimub ka mujal nagu ütles näiteks kevadel riigikogu istungil Mart Helme.

Hüljatud korterite probleemi taga on viisaskeem

Hüljatud korterite probleemi taga - ja eriti Ida-Virumaal - on veel üks tegur: viisaskeem. Nimelt torkab silma, et paljudel mahajäetud korteritel on Vene kodanikest omanikud, kes ei ela Eestis.

"Miks Venemaa kodanikud on need korterid ostnud, just nimelt Kohtla-Järvel ja sellisesse viletsasse majja? Sest need korterid on väga odavad. Neil oli vaja seda korterit, üldjuhul ainult selleks, et saada lihtsustatud korras Schengeni viisa," rääkis Ida-Virumaa korteriühistute liidu juht Paul Paas.

"See on tõesti üle Ida-Virumaa, selle tõttu, et need korterid on tühjad. Ja kuna seal on tühjad korterid, mitte kellelegi vajalikud, siis on nende hind maas. Mõelge ise, kui sa seal korteri saad 300 kuni 500 euroga kätte ja Leningradis, nagu mõni ütleb, ei saa isegi koerakutsikat selle raha eest osta. Loomulikult ta teeb selle tehingu ära, saab endale viisa kätte ja on rahul," lisas ta.

Ministeerium: kinnisvara omamine ei taga automaatselt viisat

Välisministeeriumi ametlik seisukoht on, et kuigi kinnisvara omamist arvestatakse ühe faktorina, siis see ei taga siiski automaatselt viisat.

"Korter ei garanteeri viisataotlejale kindlasti mitte midagi. See ei anna talle kindlaks ettemääratud otsust või tulemust. See, nagu ma ütlesin, on üks väike detail, mida konsul viisaotsuse tegemisel kindlasti arvestab, kuid see ei ole kunagi põhiline või peamine faktor, mis viisaotsust mõjutab," selgitas välisministeeriumi konsulaarteenuste büroo direktor Tanel Jõks.

"Nii et selles mõttes kuulub korteri teema praegu selgelt selliste legendide hulka, mis lakkamatult liiguvad viisataotlejate seas, mida nad kahjuks usuvad, hoolimata sellest, et isegi meie praktika näitab, et see ei anna mingit selget eelist," lisas Jõks.

Korter ostetakse kohale tulemata

On täiesti tavaline, et naaberriigi kodanik ei tule isegi ostutehinguks kohale, vaid kõik ajab volituse alusel korda maakler. Ühistu Uus tänav 5a juhatuse liige Olly Maasi näitas "Pealtnägijale" 5000-euroseks paisunud võlaga korterit, kus omanik pole kunagi käinud.

"Omanik elab Stavropolis ja ta ostis viis aastat tagasi selle korteri. Ostu vormistas maakler. Inimene ise pole üldse seda korterit näinud, pole kunagi siin olnud. Ja maakler andis meile võtmed, et saaksime hakata tegelema selle korteriga," rääkis Maasi.

Pealtnägija otsustab ise järgi proovida, kuidas maaklerid vene inimestega asju ajavad, kui vastutustundlikult kortereid müüakse ning mis saab kommunaaltasudest.

Statistiliselt on Eestis 34 205 kinnisvara omanik või kaasomanik novembri alguse seisuga Vene kodakondsusega, aga suur enamus on neist ausad alalised elanikud. Ka Kohtla-Järve linnapea rõhutas, et ei tohi eeldada, et iga Vene kodanik, kes korteri soetas, tahtis tegelikult viisat.

Mõne korteri puhul võib siiski vaid mõistatada, milline inimene selle üldse soetaks.

Kohalike väitel on tüüpiline, et isegi kui võõrsil elav omanik telefonitsi kätte saada, siis ta oma lubadusi ei täida ning võlad muudkui kasvavad. Sarnased lood rulluvad lahti kõigis naabermajades.

Võla katteks korteri müümine on pea võimatu

Ühistud peaksid jõuliselt reageerima enne, kui võlg ületab niigi odava korteri turuväärtuse. Aga omaniku puhul, kes elab Venemaal, on tagaselja Eestis võla katteks korteri müümine peaaegu võimatu.

"Kohtu poole pole mõtet pöörududa, sest nüüdseks on vähemalt olemas riigikohtu lahend, et mitteresidendilt, just Venemaa kodanikult Eestis võlga sisse nõuda ei saa, vaid selleks tuleb minna Venemaale ja sinna kohtusse esitada hagi. Antud juhul meie peaksime minema Pihkvasse," selgitas Raissa Vares.

Ehk teoreetiliselt peaks asi käima nii, et korteriühistu läheb Vene kodaniku vastu kohtusse Venemaal. Kui kohus seal võlga tunnustab, alles siis saab algatada Eestis täitevmenetluse raames korteri võõrandamise. See on asjaomaste sõnul absurdne kadalipp, alates sellest, et omanikke ei leia suurest riigist üles, lõpetades sellega, et kõik see läheb nii kulukaks, et ühe õnnetu korteri hind ei kata seda.

Juristid pakuvad välja erinevaid kombinatsioone olukorra lahendamiseks, üks keerulisem kui teine, aga hädas korterühistutel käivad need ilmselgelt üle jõu. Asi on veninud, sest keegi ei taha ebamugava teemaga tegeleda, aga paratamatult lõpuks keegi peab, seda enam, et mahajäetud korterite probleem on paljudes Eesti väikekohtades.

Kõige selgem idee, mille viimati pakkus välja justiitsminister Urmas Reinsalu, on see, et omavalitsused peaksid allesjäänud maksvad inimesed kokku pakkima elujõulistesse kortermajadesse ning tondilossid lammutatakse.

Tallinnast pakutud idee töötab ehk Exceli-maailmas, aga koha peal on selle suhtes skeptilised nii linnaametnikud kui ka elanikud.

Viisaskeemi jaoks ostetud korterid on üks põhjus, kuidas maksejõuetud majad tekivad, aga mitte ainult.

Toimetaja: Merili Nael



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.