Keskerakond, IRL ja SDE alustasid valitsuskõnelusi ({{commentsTotal}})

{{1478713118000 | amCalendar}}

Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatasid koalitsioonikõneluste alustamisest.

Ühisavalduses märkisid erakonnajuhid, et Eesti areng on seiskunud ja vaja on uut mõtlemist.

"Meie erakondadel lasub vastutus luua valitsus, mille eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust, hoida meie julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja pöörata Eesti rahvaarv taas kasvule," seisis avalduses.

Keskerakonna liidri Jüri Ratase sõnul ei kavatse uus võimuliit koostada pikka koalitsioonilepet, vaid kokku lepitakse üldistes põhimõtetes.

"Oleme kolme erakonnaga väga selgelt tunnetanud vastutust, et tekkinud olukorras viia Eestit edasi ja saada uus valitsus. Kuid me ei tee seda kiirendatud korras, vaid tõsiselt arutades ja eksperte kaasates," rääkis Ratas kolmapäeva õhtul ajakirjanikele.

"Kindlasti ei tooda me 50 lehekülge koalitsioonilepet, vaid tahame paika panna üldpõhimõtted, et siis jooksvalt arvestada kõigi heade ideedega. Iga idee on ka edaspidi lauale väga oodatud. Ja ka väljaspoolt tulevad ideed on head, ka opositsioonist," rääkis Ratas.

Ta kinnitas, et kolmapäeval alustatud konsultatsioonide käigus on juba kohtutud ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vabaerakonna juhtidega, kellelt samuti oodatakse panust Eesti tulevase poliitika kujundamisse.

Ratase sõnul soovivad osapooled, et uus võimuliit püsiks kolmel peamisel sambal. Esimene on küsimus, kuidas ületada rahvastikukriis. Teiseks soovib uus võimuliit tuua majanduses ja maksupoliitikas püsinud seisakutesse muudatusi. Kolmandaks on eesmärk tugevalt panustada julgeoleku- ja välispoliitikasse.

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jevgeni Ossinovski märkis, et lähiajal ei lepita kokku tuhandeid punkte, vaid pannakse paika aluspõhimõtted.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna kinnitas, et uued partnerid ei taha jätkata poliitilist kultuuri, mis on seni olnud. "Meie valitsemine ja ka koalitsiooniläbirääkimised saavad olema avatud ning kindlasti kaasame eksperte," märkis Tsahkna.

Tema sõnul võetakse kõik head ideed arutlusel alla ning prioriteet on majanduskasv, julgeolek ja rahvastiku kasv.

Margus Tsahkna ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kolme erakonna soov on panna paari nädala jooksul kokku tugev ja töötav valitsus.

Kolme erakonna konsultatsioonid jätkuvad homme ning siis on arutlusel maksupoliitika ja riiklikud investeeringud.

Põhimõtted, milles ollakse kokku leppinud:

Me lähtume tingimusteta Eesti senistest julgeoleku- ja välispoliitilistest põhimõtetest. Partnerlus- ja liitlassuhted NATOs ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku olulisimaks garantiiks. Toetame jätkuvalt vähemalt 2% eraldamist SKP-st kaitsekulutustele ning tugevdame välisteenistust. 

Majandusseisakust väljumiseks asume koos ettevõtjatega tõsiselt tegelema meie majandus- ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Viime Eesti välja pea olematu majanduskasvu lõksust. Meile on oluline madalapalgaliste inimeste parem käekäik, sissetulekute erinevuste vähendamine ning uued julged ideed senise maksupoliitika muutmiseks. Tagame Eesti inimestele võrdsemad võimalused, pöörates erilist tähelepanu haridusele, sotsiaal- ja regionaalpoliitikale. 

Meie valitsemise kokkuleppe keskmes on Eesti rahvastikuprobleemide lahendamine, et Eestist saaks kasvava rahvastikuga riik, kus sündimus suureneb, tervelt elatud aastad pikenevad, kuhu siit kord läinud tahavad tagasi pöörduda ning et Eesti oleks erinevusi austav ühiskond. 

Meie valitsuse ühishuvi ja vastutus on Eesti rahva ja riigi kestmine, eesti keele hoidmine ja kultuuri arendamine, majandusedu ja inimeste heaolu. Neid otsuseid tehes peame silmas, et meie lastel ja lastelastel ja ka nende lastel oleks hea elada vabas, jõukas ja sõbralikus Eestis.

Valitsusliidu aluspõhimõtted välis- ja julgeolekupoliitikas ja riigikaitses: 

· Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks.

· Praeguses julgeolekuolukorras ei ole Eesti välisteenistusele suunatud ressurss piisav. Peame vajalikuks seda oluliselt suurendada. Suuname rohkem tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele.

· Töötame viivitamatult välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid ning tagab eesistumise eduka korralduse.

· Tähtsustame jätkuvalt Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat.

· Peame vajalikuks säilitada lähedased partnerlussuhted Suurbritanniaga ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.

· Eesti julgeoleku tagamisel omavad erilist kaalu kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega.

· Eesti huvides on julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamine kogu meie regioonis.

· Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO ühiseid poliitikaid, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse kaitsmisele ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamise eelduseks saab olla üksnes Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete juurde.

· Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Toetame NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.

· Loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.

· Eesti osaleb jätkuvalt koos oma liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides.

· Suurendame ajateenistust läbivate noorte arvu ning peame oluliseks Kaitseliidu võimekuse arendamist ja liikmeskonna kasvu.

· Ühiskonna vastupanuvõime tagamiseks kriisiolukorras võtame vastu elanikkonnakaitse kontseptsiooni.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.