Keskerakond, IRL ja SDE alustasid valitsuskõnelusi
Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatasid koalitsioonikõneluste alustamisest.
Ühisavalduses märkisid erakonnajuhid, et Eesti areng on seiskunud ja vaja on uut mõtlemist.
"Meie erakondadel lasub vastutus luua valitsus, mille eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust, hoida meie julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja pöörata Eesti rahvaarv taas kasvule," seisis avalduses.
Keskerakonna liidri Jüri Ratase sõnul ei kavatse uus võimuliit koostada pikka koalitsioonilepet, vaid kokku lepitakse üldistes põhimõtetes.
"Oleme kolme erakonnaga väga selgelt tunnetanud vastutust, et tekkinud olukorras viia Eestit edasi ja saada uus valitsus. Kuid me ei tee seda kiirendatud korras, vaid tõsiselt arutades ja eksperte kaasates," rääkis Ratas kolmapäeva õhtul ajakirjanikele.
"Kindlasti ei tooda me 50 lehekülge koalitsioonilepet, vaid tahame paika panna üldpõhimõtted, et siis jooksvalt arvestada kõigi heade ideedega. Iga idee on ka edaspidi lauale väga oodatud. Ja ka väljaspoolt tulevad ideed on head, ka opositsioonist," rääkis Ratas.
Ta kinnitas, et kolmapäeval alustatud konsultatsioonide käigus on juba kohtutud ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vabaerakonna juhtidega, kellelt samuti oodatakse panust Eesti tulevase poliitika kujundamisse.
Ratase sõnul soovivad osapooled, et uus võimuliit püsiks kolmel peamisel sambal. Esimene on küsimus, kuidas ületada rahvastikukriis. Teiseks soovib uus võimuliit tuua majanduses ja maksupoliitikas püsinud seisakutesse muudatusi. Kolmandaks on eesmärk tugevalt panustada julgeoleku- ja välispoliitikasse.
Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jevgeni Ossinovski märkis, et lähiajal ei lepita kokku tuhandeid punkte, vaid pannakse paika aluspõhimõtted.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna kinnitas, et uued partnerid ei taha jätkata poliitilist kultuuri, mis on seni olnud. "Meie valitsemine ja ka koalitsiooniläbirääkimised saavad olema avatud ning kindlasti kaasame eksperte," märkis Tsahkna.
Tema sõnul võetakse kõik head ideed arutlusel alla ning prioriteet on majanduskasv, julgeolek ja rahvastiku kasv.
Margus Tsahkna ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kolme erakonna soov on panna paari nädala jooksul kokku tugev ja töötav valitsus.
Kolme erakonna konsultatsioonid jätkuvad homme ning siis on arutlusel maksupoliitika ja riiklikud investeeringud.
Põhimõtted, milles ollakse kokku leppinud:
Me lähtume tingimusteta Eesti senistest julgeoleku- ja välispoliitilistest põhimõtetest. Partnerlus- ja liitlassuhted NATOs ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku olulisimaks garantiiks. Toetame jätkuvalt vähemalt 2% eraldamist SKP-st kaitsekulutustele ning tugevdame välisteenistust.
Majandusseisakust väljumiseks asume koos ettevõtjatega tõsiselt tegelema meie majandus- ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Viime Eesti välja pea olematu majanduskasvu lõksust. Meile on oluline madalapalgaliste inimeste parem käekäik, sissetulekute erinevuste vähendamine ning uued julged ideed senise maksupoliitika muutmiseks. Tagame Eesti inimestele võrdsemad võimalused, pöörates erilist tähelepanu haridusele, sotsiaal- ja regionaalpoliitikale.
Meie valitsemise kokkuleppe keskmes on Eesti rahvastikuprobleemide lahendamine, et Eestist saaks kasvava rahvastikuga riik, kus sündimus suureneb, tervelt elatud aastad pikenevad, kuhu siit kord läinud tahavad tagasi pöörduda ning et Eesti oleks erinevusi austav ühiskond.
Meie valitsuse ühishuvi ja vastutus on Eesti rahva ja riigi kestmine, eesti keele hoidmine ja kultuuri arendamine, majandusedu ja inimeste heaolu. Neid otsuseid tehes peame silmas, et meie lastel ja lastelastel ja ka nende lastel oleks hea elada vabas, jõukas ja sõbralikus Eestis.
Valitsusliidu aluspõhimõtted välis- ja julgeolekupoliitikas ja riigikaitses:
· Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks.
· Praeguses julgeolekuolukorras ei ole Eesti välisteenistusele suunatud ressurss piisav. Peame vajalikuks seda oluliselt suurendada. Suuname rohkem tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele.
· Töötame viivitamatult välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid ning tagab eesistumise eduka korralduse.
· Tähtsustame jätkuvalt Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat.
· Peame vajalikuks säilitada lähedased partnerlussuhted Suurbritanniaga ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.
· Eesti julgeoleku tagamisel omavad erilist kaalu kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega.
· Eesti huvides on julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamine kogu meie regioonis.
· Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO ühiseid poliitikaid, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse kaitsmisele ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamise eelduseks saab olla üksnes Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete juurde.
· Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Toetame NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.
· Loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.
· Eesti osaleb jätkuvalt koos oma liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides.
· Suurendame ajateenistust läbivate noorte arvu ning peame oluliseks Kaitseliidu võimekuse arendamist ja liikmeskonna kasvu.
· Ühiskonna vastupanuvõime tagamiseks kriisiolukorras võtame vastu elanikkonnakaitse kontseptsiooni.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael
Allikas: ERR/BNS