Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata ({{commentsTotal}})

Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni kaheaastased lapsed. Kolme- kuni kuueaastastest, kes peaksid kontrollis käima vähemalt korra aastas, jõudsid sinna sellise sagedusega alla nelja protsendi lastest, näitas audit. Pooled selles vanuses lapsed ei sattunud tervisekontrolli isegi korra kolme aasta jooksul, seega on osa lapsi aastaid arstide vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed arsti juures koolieas - sõltuvalt vanusest 8-20 protsenti. Põhjustena tõi riigikontroll välja, et sotsiaalministeerium ei ole suutnud piisavalt teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele ning kehva selgitustöö tulemusena arvab osa lapsevanemaid, et arsti juurde on vaja minna ainult haiguse korral.

Nii aga jõuavad lapsed spetsialisti juurde liiga hilja, kui tervisehädad on süvenenud. Seetõttu pikeneb ravimise aeg, tõuseb tüsistuste oht ning ka rahaline koormus tervishoiusüsteemile.

"Laste heaolu ja tervise eest vastutab lapsevanem, kuid riik ei saa lubada, et lapsed, kelle vanemad ei suuda või ei oska ise enda laste tervise eest seista, jääksid tähelepanu või abita," ütles riigikontrolör Alar Karis. "Kasvanud on näiteks vastutustundetute lapsevanemate hulk, kes on keeldunud lapse vaktsineerimisest, pannes ohtu nii oma lapse tervise kui ka elu, kui tekitades ohtu teiste laste tervisele, kellega vaktsineerimata laps kokku puutub".

Riigikontroll kritiseeris ka Eesti koolitervishoiu korraldust. Kuigi tervise jälgimine peaks olema osa kõigi laste koolielust, näitas audit, et 14 koolis puudus koolitervishoiuteenus. 600 õpilase kohta peaks olema üks kooliõde, aga sedagi nõuet ei ole suudetud kõikjal täita. Lisaks pole paljudes koolides spetsialiste, kes oskaksid märgata näiteks vaimseid häireid ning last aidata.

Kooliõdede nappus on seotud sellega, et haigekassa rahastab seda teenust 11 kuu eest aastas, samas saavad haiglaõed üldjuhul rohkem palka ning kõigi 12 kuu eest.

Neist lastest, kellel kooliõde oli terviseprobleemi märganud ja nad arsti juurde suunanud, ei jõudnud sinna pooled. Auditi kohaselt on põhjuseks eriarstiabi kaugus ja pikad järjekorrad, info kehv liikumine spetsialistide ja lapsevanemate vahel ning viimaste teadmatus või hoolimatus.

Samas selgus auditist, et kui laps ka arsti juurde jõuab, ei ole vajalikus mahus ravi alati tagatud. Põhjuseks peab riigikontroll seda, et süsteemis pole sellist osapoolt, kes veenduks, et laps jõuab vajaliku spetsialisti juurde, aga ka lapsevanemate leiget suhtumist raviskeemist kinnipidamisse ning madalat tervisekäitumisteadlikkust. Olukorra parandamiseks tuleks auditi järgi vaja süsteemi sellist spetsialisti, kes jälgiks lapse arstile suunamisi ja juhiks nende eiramise korral sellele ka lapsevanemate või lastekaitse tähelepanu.

Riigikontroll tõi välja ka asjaolu, et riigil pole ülevaadet, kui palju ja milliste haigustega lapsi Eestis on, see takistab aga nii ennetust kui terviseedendust.

Statistikaameti möödunud aasta andmete kohaselt elab Eestis umbes 258 000 kuni 18-aastast last.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: