"Raasukese raport" ärgitab majanduskasvuks inimesi rohkem tööle ({{commentsTotal}})

{{1478780567000 | amCalendar}}

Täna möödus täpselt aasta päevast, mil peaminister Taavi Rõivas kutsus kokku majandusekspertide töögrupi, mille ülesanne oli sõnastada ettepanekud Eesti majanduskasvu elavdamiseks. Võluvitsa majanduse hüppeliseks kasvuks ei leitud, tunnistas töögrupi juht Erkki Raasuke.

Aasta tagasi peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud majandusarengu töögrupp sai valmis raporti ettepanekutega, kuidas elavdada Eesti majandust uuesti kasvama.

Aasta tagasi veel peaministri ametis olnud Taavi Rõivas kutsus kokku majandusarengu töögrupi, et leida seisakusse takerdunud majanduskasvule uusi hoobasid. Majandusarengu töögruppi kuuluvad Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri, Väino Kaldoja. Samuti osalesid töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.

Aasta aega polnud töögrupi tööst midagi kuulda, sel nädalal aga tehti teatavaks, et nüüd on dokument viimaks küps avalikkusele esitlemiseks. Taavi Rõivase luigelauluna tema peaministriajale võeti raporti esitlemine ette viimasel hetkel ja ülepeakaela, et aasta aega kogutud ideed uue valitsuse kogunedes sahtlisse tolmu koguma ei jääks.

Töögrupp pakub oma lõppraportis välja seitse ideed, millest võiks olla abi majanduse elavdamiseks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimesed peaksid tundide mõttes rohkem ja ealiselt kauem - koolist pensionini - töötama, et säilitada ja pisut tõsta saavutatud taset.

"Põhirõhk peab olema tootlikkuse kasvatamisel," rõhutas ka peaministri majandus- ja rahandusnõunik Martin Lindpere.

"Me ei suutnud leida seda hõbekuuli, mis tõstaks meie majanduskasvu praeguselt tasemelt üle nelja protsendi või veel kõrgemale," tunnistas töörühma juht Erkki Raasuke raporti tutvustamisel. Samuti teatas ta, et nad ei paku välja maksumuudatusi.

Kõik tööjõulised inimesed tööturule

Raportis nenditakse, et pinge tööturul näitab töökäte vähesust ning tööjõumahuka majandusmudeli ammendumist. Olukorra leevendamiseks peab üle vaatama majanduse sisemised tööjõuvarud, paraku aga ei ole kasutamata puhvrit enam palju ning palgakasv ületab juba tootlikkust. Probleeme nähakse ka töötundide arvus – näiteks Poola mudeli rakendamisel võiks ka Eestis olla töötundide arv neli protsenti suurem ning samavõrra suurem oleks ka kogu majanduse maht, järeldab raport.

Kõigi tööjõuliste inimeste kaasamiseks soovitatakse kaotada noorte töötamist takistavad ajapiirangud, parandada vanemapuhkuselt naasjate stiimuleid, kõrvaldada piirangud, mis teevad ettevõtetele ületunnitöö eest maksmise kulukaks, suurendada pensionäride motivatsiooni töötada, vähendades muuhulgas nende maksukoormust.

Samuti soovitatakse tööturu toimimisel lähtuda jagamismajanduse põhimõtetest, luues seaduslikud võimalused tööjõurendiks, samuti teha hõlpsamaks lühiajaline töötamine erinevate tööandjate juures.

Raport näeb ette ka toetuste maksmist ettevõtetele, et neil oleks lihtsam kolida väiksema tööjõunappusega piirkondadesse, näiteks Ida-Virumaale. See meede on reaalselt ka juba kasutusele võetud.

Paljud ettevõtted pakuvad juba ka tasuta transporti töökoha ja elukoha vahel, mida raport välja pakub.

Välja tuuakse ka vajadus laiendada ümberõppe ja täienduskoolituse süsteemi kõigile vanusegruppidele – sedagi asus töötukassa hiljuti rakendama.

Välismaa töökäed Eestisse

Raportis nendeitakse, et Eesti ei ole välismaa töötajaskonna silmis kuigi atraktiivne ning meie tööjõuturg on välistööjõule praegu suletud. Seetõttu tehakse ettepanek avada oma tööturg ja võimaldada paar tuhat välistöötajat aastas. Töötajate hõlpsamaks leidmiseks tuleks luua e-töötaja kontseptsioon ning võimaldada selliselt leitud töötajaid rakendada siinsetel personalirendiettevõtetel. Tuleks ka lihtsustada tööloa andmise korda ning kaasata tööjõuturule enam siinseid välisüliõpilasi, samuti välismaal töötavaid eestlasi ning minimeerida naasmist takistavaid asjaolusid. Paranema peaks ka välistööjõule vajalik taristu ehk tuleks mitmekordistada kohtade arvu ingliskeelsetes lasteaedades ja koolides, pakkudes neile tasuta haridust.

Paindlikum täiendusõpe

Täiendusõppesüsteemi tuleks raporti kohaselt muuta paindlikumaks, selgitades välja, millistel erialadel on vajadus täiendava tööjõu järele ning siduda õppekavad enam tööturu vajadustega. Samuti tuleks populariseerida reaalhariduse erialasid ning kasvatada IT- eriala lõpetajate hulka. Ka ingliskeelsed õppekavad tuleks muuta välistudengitele atraktiivsemaks ning programmeerimise õpetamist tuleks alustada juba algklassides.

Innovatsioon majanduskasvu vedajaks

Raportis leitakse, et teadus- ja haridusasutuste baasrahastamine tuleb panna senisest veelgi suuremasse sõltuvusse teadustegevuse edukusest Eesti majanduskasvu edendamisel, vähendades teadusartiklitele antud osakaalu, samuti tuleks tõhustada teadus-haridusasutuste ja ettevõtluse koostööd ning tähtsustada praktika osa õppeprogrammis. Samuti tuleks haridus avada enam väliskonkurentsile, liikudes selleks ka e-kõrghariduse suunas, integreerides õppetöösse rahvusvahelisi veebipõhiseid kursusi.

Majanduse digitaliseerimine kui eesmärk omaette

Töögrupp leidis, et Eesti tööstus on digitaliseerimisega maha jäänud. Eriti paistab silma ettevõttesiseste äriprotsesside madal digitaliseerimise tase. Seetõttu tuleks seada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE-de) digitaliseerimine peamiseks prioriteediks töötleva tööstuse rohelises raamatus ja luua rahvusvaheline võrgustik töötleva tööstuse VKE-de digitaliseerimiseks. Oluline on ka töötada välja majanduse digitaliseerimise protsessi seire ja seada eesmärgid.

Eraldi soovitatakse välja valida kümme projekti, mille digitaliseerimist töötlevas tööstuses toetada.

Ärikeskkonna parandamine

Raportis leitakse, et Eesti peab parandama oma konkurentsivõimet otseste välisinvesteeringute kaasamisel, kuid kasutamata potentsiaal on ka inimeste ettevõtlikkus ja riskijulgus, mida saab mõjutada ettevõtluse suurema väärtustamisega ühiskonnas. Töörühm leidis, et maksusüsteem ei peaks olema majanduskasvu debatis esikohal, sest Eesti maksusüsteem juba soosibki majanduskasvu, küll aga saab maksusüsteemist leida võimalusi majanduskasvu elavdamiseks.

Vajalikuks peetakse Team Estonia kontseptsiooni, mis tegeleb Eesti brändimisega ja otsib seda, mis teeb Eesti välisinvesteeringutele atraktiivseks sihtkohaks. Samuti tuleks lisada kõrgkoolide õppekavadesse müügi- ja ekspordikoolitus ning suurendada oluliselt ligipääsu EAS-i ekspordispetsialistide nõustamisele ja ekspordimüügi koolitustele. Soovitatakse jätkata ka e-residentsuse programmiga ja säilitada senist tulumaksusüsteemi, lisades sellele võimaluse maksustada madalama maksumääraga regulaarsed dividendimaksed. Samuti tuleks jätkata ettevõtete maksukoormuse alandamisega, suurendades selleks vajadusel omandimaksude osakaalu. Eesti üldine maksukoormus peaks aga alanema riigi funktsioonide vähendamisel.

Raasuke kommenteeris, et riigi roll majanduses on liiga suur ning peaks alaliselt pidama silmas, et see roll ei suureneks.

Juhtimisoskuse parandamine

Töörühma arvates on Eestis rakendatavad juhtimispraktikad ja hoiakud võrreldavad sellega, mida Lääne-Euroopa kasutas paarkümmend aastat tagasi, teisisõnu, juhikeskne ja autoritaarsem juhtimine, tagasihoidlik kaasamine, vähene töötajate arendamine ja meeskonnatöö, nõrk strateegiline planeerimine ja ärianalüüsi vähene kasutamine otsuste tegemisel. Rohkem kaasaegseid juhtimispraktikaid on võetud kasutusele välisomanikele kuuluvates ettevõtetes, ometi on juhtimise kvaliteet avalikus sektoris võtmetähtsusega.

Töögrupp püstitas hüpoteesi, et Eesti majanduskasvu raugemine võib osaliselt olla mõjutatud Eesti ettevõtjate elukaarest ja sellega seotud majandusaktiivsuse vähenemisest.

Sellest johtuvalt peab töörühm oluliseks tähtsustada enam avaliku sektori kõrgemaid mittepoliitilisi administratiivseid ametikohti, kõrvaldades takistused nende positsioonide mehitamisel Eesti parimate juhtidega ja vaadates sealjuures üle ka palgapoliitika. Soovitatakse ka avaliku sektori töötajatele anda võimalus roteeruda lühiajaliselt innovaatilistesse erasektori ettevõtetesse, säilitades avalikus sektoris töökoht ja -tasu.

Veel täheldati, et sageli liigutakse eesmärkide poole konkreetsete arvnäitajate baasilt, ent enam tuleks lähtuda prognoosnäitajatest, mis võimaldaks eesmärkidest kõrvalekaldumisele varem reageerida.

Raasuke tõdes, et riigil võib olla küll palju arengukavu, ent need pole omavahel piisavalt seotud, mistõttu on neist vähe kasu. Seega tuleks rohkem koostööd teha.

Toimetaja: Merilin Pärli



Rassismivastane marss BostonisRassismivastane marss Bostonis

Fotod: Bostoni rassismivastasel marsil osalesid tuhanded inimesed

Bostonis toimus laupäeval tuhandete inimeste osavõtul rassismivastane meeleavaldus, millega kaasnesid väiksemad kähmlused politseiga, tõsisem vägivald suudeti ära hoida.

Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Belinda CarlisleBelinda Carlisle
Galerii: Belinda Carlisle'ile kingiti temanimelise mustriga Haapsalu sall

Eile esines Haapsalus Belinda Carlisle, kes tähistas siin oma 59. sünnipäeva. Pitsikeskuses kingiti staarile temanimelise mustriga Haapsalu sall.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.