Fotod: Eesti ja Saksamaa president kinnitasid ühist arusaama julgeolekuolukorrast ({{commentsTotal}})

{{1478859738000 | amCalendar}}

President Kersti Kaljulaid sõitis neljapäeval kahepäevasele töövisiidile Berliini, mille keskmes on kohtumine Saksamaa Liitvabariigi presidendi Joachim Gauckiga. Prsidendid kinnitasid riikidevahelisi häid kahepoolseid suhteid.

"Saksamaa on meie üks lähedasemaid partnereid Euroopa Liidus ja NATO-s ning kahepoolselt nii majanduse, digikoostöö, hariduse, teaduse kui ka kultuuri vallas,” ütles president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist Saksamaa presidendi Joachim Gauckiga.

Kaljulaid ja Gauck arutasid kohtumisel Eesti-Saksamaa kahepoolseid suhteid, Euroopa Liidu tulevikku Ühendkuningriigi referendumi valguses ning Euroopa julgeolekuolukorda.

Eesti riigipea märkis, et Eesti ja Saksamaa kahepoolsed suhted on väga head ja järjepidevad ning riike iseloomustab ühine arusaam muutunud julgeolekuolukorrast. “Kaitsealases koostöös on meil aastate jooksul kujunenud väga laiapõhjaline koostöö. Saksamaa on konkurentsitult üks meie aktiivsemaid Euroopa liitlasi regiooni julgeoleku tagamisel, panustades pidevalt Balti õhuturbesse,” ütles president Kaljulaid.

Kaljulaid nentis, et Saksamaa on viimased kaks aastat olnud Eesti jaoks tähtsuselt neljas väliskaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel. "Saksamaa on Eesti ettevõtjatele üks huvipakkuvamaid sihtturge. Seda kinnitasid ka Saksamaal tegutsevate Eesti idufirmade eestvedajad, kellega eile Berliinis kohtusin,” sõnas riigipea, kelle hinnangul on Eestil ja Saksamaal lähedased vaated ka laiemalt Euroopa Liidu majandusküsimustes.

Kaljulaid ja Gauck mainisid kohtumisel ka koostööd digivaldkonnas. “Võin kindlalt öelda, et sakslaste huvi Eesti IT-arenduste ja e-riigi lahenduste vastu on suur. Eesmärk on jõuda reaalsete e-valitsemise koostööprojektideni,” lisas Eesti president.

Kersti Kaljulaid kohtus visiidil ka Bundestagi president Norbert Lammertiga, Bundestagi Saksamaa-Balti sõprusgrupi esindajatega ning Saksamaa välispoliitika ühingu liikmetega.

Neljapäeval asetas riigipea valged roosid Berliini müüri memoriaali juurde ning kohtus Saksamaal tegutsevate Eesti ettevõtjate ning Berliini eestlaskonnaga.

Kaljulaid: loodan, et Euroopa on vaatamata kriisidele ühtne

Kaljulaid ütles Berliinis Saksamaa välispoliitika ühingu liikmetele peetud ettekandes, et Euroopa on vaatamata viimaste aastate kriisidele ja konfliktidele suutnud jääda olulistes välispoliitilistes ja julgeolekualastes teemades ühtseks.

"Loodan, et Euroopa Liit suudab edaspidigi jääda üksmeelseks siis, kui ohus on põhiväärtused," lisas ta.

Kaljulaid nentis, et aastate jooksul on ikka olnud neid, kes ennustavad Euroopa Liidu lõppu ja Ühendkuningriigi referendum kahtlemata hoogustas selliseid arvamusi. "Euroopa Liidu liikmesriigid võivad üksteisega mitte nõustuda, kuid nad on harva tülis. Saan seda kinnitada, olles ise töötanud Euroopa Liidu institutsioonis 12 aastat," lisas president.

Tema hinnangul on julgeolek hetkel Euroopa kõige olulisem väljakutse. "Euroopat tuleb vaadata ühtsena ja me saame tagada julgeoleku ainult siis, kui me ei lähene lahendusele üksikute riikide või regioonide põhiselt. See puudutab ka energiajulgeolekut ja transporti. Me peame looma füüsilisi ühendusi Euroopa eri piirkondade vahel," lisas ta.

Kaljulaid ütles kohtumisel Saksamaa välispoliitika ekspertidega, et Venemaa on vaatamata majanduslikele raskustele arvestatav sõjaline jõud. Ta rõhutas, et Venemaa rünnak NATO ehk maailma võimsaima poliitilis-sõjalise alliansi vastu ei ole tõenäoline. Küll aga peab Euroopa presidendi hinnangul olema väga tähelepanelik ja tegema poliitilised otsused reaalsest olukorrast lähtuvalt.

"Dialoog Venemaaga on oluline, kuid ainult sellele lootmine pole tulemuslik," lisas ta.

Kaljulaid meenutas, et NATO eesmärk on rahu säilitamine. "Meie suurim eesmärk on konfliktide ärahoidmine, mitte nende esile kutsumine. Tuleb panustada heidutusse. See on pikk protsess, mis ei lõpe üleöö," ütles Kaljulaid, kelle sõnul on samavõrra oluline riiklike kaitsekulutuste tõstmine.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008 aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Epp MäeEpp Mäe
Epp Mäe kaotas ülipõneva poolfinaali ning saab võimaluse püüda pronksi

Kui teisipäevane võistluspäev maadluse maailmameistrivõistlustel Pariisis tõi Eestile Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalu hõbemedali, siis kolmapäeval läks naistemaadluses matile meie teine medalilootus Epp Mäe.

Uuendatud: 15:17 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.