Allikmaa: rahvusringhääling jääb teiste asutustega võrreldes aina vaesemaks ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
24 pilti
Autor: Siim Lõvi /ERR
{{1479187283000 | amCalendar}}

Võrreldes teiste organisatsioonide ja asutustega jääb Eesti Rahvusringhääling aasta-aastalt vaesemaks ja seetõttu tuleks kaaluda, kas siduda avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine mõne makromajandusliku näitajaga, ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa riigikogu kultuurikomisjoni teisipäevasel avalikul istungil.

Istungil, kus arutleti ERRi ülesandeid, rahastust ja uuendusi, rääkis Allikmaa, et kui vaadata ERRi tulude suhet Eesti SKPsse läbi viimaste aastakümnete, jääb rahvusringhääling aina vaesemaks. Praegu jõuab ERRini 0,16 protsenti SKPst.

"Selle numbri taga on rahvusringhäälingu võimalused, konkurentsivõime," lausus Allikmaa.

Ta lisas, et neis riikides, kus avalik-õigusliku ringhäälinguni jõuab suurem protsent SKPst, on ka ringhäälingu osakaal riigi meedias suurem.

"Ei tahaks, et Eesti jääks 0,16 protsendi juurde ja minu ettepanek on, et arutada koos selle üle, kas see 0,16 protsenti on piisav. Teine ettepanek, et võib-olla tuleks üldse arutada, kas avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimist ei tuleks siduda mõne makromajandusliku näitajaga," tõi Allikmaa välja.

Tema sõnul oleks väga vaja tõsta ERRi IT-võimekust, mida on välja toonud ka riigikontrolli audit, ning töötajate palgad vajavad tõstmist. Selleks pole aga aastaid raha olnud. Olemasoleva programmide arvu juures on ERRi võimalused edasiseks kokkuhoiuks ammendunud.

"On tähtis teadvustada, et kui tahame konkureerida erameediaga - mitte konkureerida, aga teha palju kvaliteetsemalt, on seda raske teha, kui palgakäärid üha kasvavad," nentis ERRi juhatuse esimees.

Kuigi meedia tulevik on seotud veebiga, siis Allikmaa sõnul on siiski suure ekraani toodang see, mis erakordselt palju raha nõuab, ning unistused on seotud draamaseriaalide, meelelahutuse, spordiülekannetega - neid peaks olema märksa rohkem, kui tahta teiste kanalitega suurtel ekraanidel konkureerida. "See toidab ka veebimeediat. Me ei tohi suurt ekraani ära unustada," rõhutas ta.

ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar tõi välja kõigi ees oleva suure probleemi, kuidas mitte unarusse jätta ei vanemat põlvkonda ega uut digitaalset põlvkonda. Tema sõnul on tulevik multitalentide päralt.

"Ma arvan, et viie aasta pärast ei tööta ringhäälingus peaaegu ühtki ajakirjanikku, kelle ülesanne on jutustada hea lugu lineaarsel ekraanil värviteleviisorist kell üheksa õhtul," sõnas ta.

Reklaami tagasitoomist ei peeta heaks mõtteks

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Enn Eesmaa märkis, et 0,16 protsenti SKPst ei ole kindlasti piisav ning ka käibemaksuarvestust tuleks ERRile soodsamaks muuta. Samuti kultuurikomisjoni kuuluv Imre Sooäär püstitas aga küsimuse, et kui põhiprobleem on jätkuvalt rahvusringhäälingu rahastamine, siis kas võiks taasavada debati reklaami ERRi tagasitoomisest.

"Kas mingisugune komponent võiks tulla ka erarahastusest, reklaamist, kas või meelelahutussaadete puhul," küsis ta.

Allikmaa vastas, et tema isiklikul hinnangul ei peaks reklaami avalik-õiguslikku ringhäälingusse tagasi tooma ja seda kahel põhjusel. "Esiteks see, et täna põhiliselt liigub reklaamiraha uude meediasse. Siis tuleks pigem hakata arutama, kas me võime oma veebikeskkonnas reklaami edastada või mitte, sellel oleks võib-olla perspektiivi. Aga siduda telesaadete tegemine reklaamirahaga... Arvan, et see on ohtlik teema," sõnas juhatuse esimees.

Allikmaa selgitas, et reklaami müük telekanalis on põhjalik ja keeruline protsess, mis vajab kompetentset kaadrit. Kogu mehhanismi üles ehitada on mõtet ainult siis, kui kõik saated on reklaamile avatud, aga seda ERR ei soovi.

Valikuliselt reklaami edastades tekitatakse küll suur ootus ja lootus lisaraha saada, kuid praktikas ei pruugi see õnnestuda. "Kui vaatan teiste riikide praktikale, siis nad täna kõik pigem loobuvad reklaamist," nentis Allikmaa.

ERR-i meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar märkis, et reklaami tagasitulek oleks halb kahel põhjusel - see nõrgendaks erakanaleid, mis ei ole kellegi eesmärk, ja seaks ERRi edukuse sõltuvusse sellest, kui palju suudab toimetus reklaamiandjatele vastu tulla.

"Vähendataks sõltumatust ja see on minu meelest väga küsitava väärtusega samm," sõnas ta.

Kook: rahvusringhäälingul on ebakindlas maailmas tähtis roll

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juht Urmet Kook rääkis, et usutavasti nõustuvad kõik, et praegune maailm on "liigestest lahti".

"Rahvusringhäälingu roll sellises olukorras - nii oma ühiskonna ees, kui ka selle ees, mida erameedia ei paku - on tuua maailma märksa rohkem ise koju kätte. Seletada, mis ja miks toimub, mis on Eesti positsioonid," ütles Kook.

Uudistejuhi sõnul tuleks seda silmas pidada ka oma korrespondendipunktide avamisel või taasavamisel ja väliskomandeeringute puhul.

Ainas Ruussaar lisas, et tegelikult oleks ju väga efektiivne lasta kõik ajakirjanikud lahti ja peegeldada oma programmis Facebooki sisu, aga protsess peab olema vastupidine - toota kvaliteetset ja korrektset sisu, mida võib ka Facebookis jagada.

"Ajakirjaniku elementaarsed käsitööoskused on erakordselt vajalikud tänapäeva maailmas," lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel, Marek Kuul



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.