Allikmaa: rahvusringhääling jääb teiste asutustega võrreldes aina vaesemaks ({{commentsTotal}})

{{1479187283000 | amCalendar}}

Võrreldes teiste organisatsioonide ja asutustega jääb Eesti Rahvusringhääling aasta-aastalt vaesemaks ja seetõttu tuleks kaaluda, kas siduda avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine mõne makromajandusliku näitajaga, ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa riigikogu kultuurikomisjoni teisipäevasel avalikul istungil.

Istungil, kus arutleti ERRi ülesandeid, rahastust ja uuendusi, rääkis Allikmaa, et kui vaadata ERRi tulude suhet Eesti SKPsse läbi viimaste aastakümnete, jääb rahvusringhääling aina vaesemaks. Praegu jõuab ERRini 0,16 protsenti SKPst.

"Selle numbri taga on rahvusringhäälingu võimalused, konkurentsivõime," lausus Allikmaa.

Ta lisas, et neis riikides, kus avalik-õigusliku ringhäälinguni jõuab suurem protsent SKPst, on ka ringhäälingu osakaal riigi meedias suurem.

"Ei tahaks, et Eesti jääks 0,16 protsendi juurde ja minu ettepanek on, et arutada koos selle üle, kas see 0,16 protsenti on piisav. Teine ettepanek, et võib-olla tuleks üldse arutada, kas avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimist ei tuleks siduda mõne makromajandusliku näitajaga," tõi Allikmaa välja.

Tema sõnul oleks väga vaja tõsta ERRi IT-võimekust, mida on välja toonud ka riigikontrolli audit, ning töötajate palgad vajavad tõstmist. Selleks pole aga aastaid raha olnud. Olemasoleva programmide arvu juures on ERRi võimalused edasiseks kokkuhoiuks ammendunud.

"On tähtis teadvustada, et kui tahame konkureerida erameediaga - mitte konkureerida, aga teha palju kvaliteetsemalt, on seda raske teha, kui palgakäärid üha kasvavad," nentis ERRi juhatuse esimees.

Kuigi meedia tulevik on seotud veebiga, siis Allikmaa sõnul on siiski suure ekraani toodang see, mis erakordselt palju raha nõuab, ning unistused on seotud draamaseriaalide, meelelahutuse, spordiülekannetega - neid peaks olema märksa rohkem, kui tahta teiste kanalitega suurtel ekraanidel konkureerida. "See toidab ka veebimeediat. Me ei tohi suurt ekraani ära unustada," rõhutas ta.

ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar tõi välja kõigi ees oleva suure probleemi, kuidas mitte unarusse jätta ei vanemat põlvkonda ega uut digitaalset põlvkonda. Tema sõnul on tulevik multitalentide päralt.

"Ma arvan, et viie aasta pärast ei tööta ringhäälingus peaaegu ühtki ajakirjanikku, kelle ülesanne on jutustada hea lugu lineaarsel ekraanil värviteleviisorist kell üheksa õhtul," sõnas ta.

Reklaami tagasitoomist ei peeta heaks mõtteks

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Enn Eesmaa märkis, et 0,16 protsenti SKPst ei ole kindlasti piisav ning ka käibemaksuarvestust tuleks ERRile soodsamaks muuta. Samuti kultuurikomisjoni kuuluv Imre Sooäär püstitas aga küsimuse, et kui põhiprobleem on jätkuvalt rahvusringhäälingu rahastamine, siis kas võiks taasavada debati reklaami ERRi tagasitoomisest.

"Kas mingisugune komponent võiks tulla ka erarahastusest, reklaamist, kas või meelelahutussaadete puhul," küsis ta.

Allikmaa vastas, et tema isiklikul hinnangul ei peaks reklaami avalik-õiguslikku ringhäälingusse tagasi tooma ja seda kahel põhjusel. "Esiteks see, et täna põhiliselt liigub reklaamiraha uude meediasse. Siis tuleks pigem hakata arutama, kas me võime oma veebikeskkonnas reklaami edastada või mitte, sellel oleks võib-olla perspektiivi. Aga siduda telesaadete tegemine reklaamirahaga... Arvan, et see on ohtlik teema," sõnas juhatuse esimees.

Allikmaa selgitas, et reklaami müük telekanalis on põhjalik ja keeruline protsess, mis vajab kompetentset kaadrit. Kogu mehhanismi üles ehitada on mõtet ainult siis, kui kõik saated on reklaamile avatud, aga seda ERR ei soovi.

Valikuliselt reklaami edastades tekitatakse küll suur ootus ja lootus lisaraha saada, kuid praktikas ei pruugi see õnnestuda. "Kui vaatan teiste riikide praktikale, siis nad täna kõik pigem loobuvad reklaamist," nentis Allikmaa.

ERR-i meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar märkis, et reklaami tagasitulek oleks halb kahel põhjusel - see nõrgendaks erakanaleid, mis ei ole kellegi eesmärk, ja seaks ERRi edukuse sõltuvusse sellest, kui palju suudab toimetus reklaamiandjatele vastu tulla.

"Vähendataks sõltumatust ja see on minu meelest väga küsitava väärtusega samm," sõnas ta.

Kook: rahvusringhäälingul on ebakindlas maailmas tähtis roll

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juht Urmet Kook rääkis, et usutavasti nõustuvad kõik, et praegune maailm on "liigestest lahti".

"Rahvusringhäälingu roll sellises olukorras - nii oma ühiskonna ees, kui ka selle ees, mida erameedia ei paku - on tuua maailma märksa rohkem ise koju kätte. Seletada, mis ja miks toimub, mis on Eesti positsioonid," ütles Kook.

Uudistejuhi sõnul tuleks seda silmas pidada ka oma korrespondendipunktide avamisel või taasavamisel ja väliskomandeeringute puhul.

Ainas Ruussaar lisas, et tegelikult oleks ju väga efektiivne lasta kõik ajakirjanikud lahti ja peegeldada oma programmis Facebooki sisu, aga protsess peab olema vastupidine - toota kvaliteetset ja korrektset sisu, mida võib ka Facebookis jagada.

"Ajakirjaniku elementaarsed käsitööoskused on erakordselt vajalikud tänapäeva maailmas," lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel, Marek Kuul



Lõke ja ilm
Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema