"Pealtnägija": Varidirektorid on matnud vähemalt 400 miljonit eurot võlgu ({{commentsTotal}})

{{1479320627000 | amCalendar}}

Rein Loss on korduvalt karistatud kriminaal, kes on huvitav selle poolest, et on paberil juhtinud vähemalt 133 firmat. 59-aastane Loss on tegelikult veel väike tegija. "Pealtnägija" palvel tegi Inforegister erinevaid analüüse ja arvutusi ning selgub, et tema sarnaste varidirektorite abil on uputatud vähemasti 400 miljonit eurot võlgu.

"Pealtnägija" uuris skeemimeistreid koostöös taustauuringute firmaga Kreedix, kes tegi hulga erinevaid päringuid ja analüüse. Selgus, et Eestis on ainuüksi viimase nelja aastaga varidirektorite abil korstnasse kirjutatud kokku juba 400 miljonit eurot võlgu.

OÜ Kreedix ja Inforegister.ee juht Marie Rosin on probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid ning asutas isegi sellele pühendatud Eesti Võlausaldajate Liidu. Nii massiivset analüüsi kui tema ja ta kolleegid pole keegi varidirektoritest Eestis enne teinud.

Töö käigus suhtleb "Pealtnägija" mitme nn varidirektoriga, kellest ükski ei taha kaamera ette tulla. Nad kõik rõhutavad siiski, et tegu on täiesti seadusliku, isegi kasuliku, teenusega. Natuke nagu metsa sanitarid.

"Kui minu firma aitab inimestel vabaneda probleemsetest firmadest – paljugi mis probleemid, rahalised, mingid muud, eks ole – siis mina ka sellega ei ole kurjategija, kui ma lihtsalt abistan inimestel sellest vabaneda," ütles likvideerija ja varidirektor Rein Loss.

Eesti on aastaid olnud liberaalne riik, kus firma saab asutada minutitega, aga kui tal tekivad võlad, siis nende kätte saamiseks kulub aastaid ning tihti see ei õnnestugi nn pahatahtliku likvideerimise tõttu.

Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja ettevõtja Enn Veskimägi sõnul on tegemist pahatahtliku ja täiesti organiseeritud tegevusega.

Eestis on registreeritud 240 000 ettevõtet. Arvestades, et meil on ca 600 000 tööealist, oleks justkui igal kolmandal inimesel oma firma. Ja iga kuu tuleb keskmiselt 2000 juurde. Aga selgub, et tegelikult ei maksa neist 240 000-st 170 000 sentigi makse.

Marie Rosina sõnul on ka Kreedix olukorda vaadelnud ja vaadanud, et mida nende ettevõtetega tehakse. "Tegelikult ongi probleem selles, et need ettevõtted jäävad riiulisse," ütles ta.

Firmade suurde hulka andis väga suure panuse üks pere - pensioniealise Paap Suurmaa nimel on eelmise nädala lõpu seisuga 9258 ja tema kasupoja Hannes Rosina nimel 7795 firmat ehk kahe peale pisut üle 17 000.

Keskkriminaalpolitsei direktor Krista Aas märkis, et riiuliforma ost on legaalne, ent probleem tekib siis, kui seda likvideerimisteenust või siis äriühingu võõrandamist hakatakse kasutama selleks, et teha raskemaks kas riigi menetlused või võlausaldajatele oma võlgade tagasi nõudmine.

Siin tulevad mängu elukutselised firmade matjad, kelle töö on otsad vette lasta nii, et tegelik juht ja omanik võimalikult vähe vastutaks. Et aru saada, võttis "Pealtnägija" pahatahtliku likvideerimise osadeks lahti. Võtmetegelane on isik, kes hakkab võlgades firma juhiks ehk tankistiks. Inforegister identifitseerib meile 703 elukutselist tankisti.

Varidirektorite edetabel on läbilõige alustades valgekraelistest juristidest ja elukunstnikest kuni karistatud kelmide ning retsideni. Kui võtta aluseks tema käest läbi käinud firmade arv, siis esikohal on Kaupo Meier 677 ettevõttega, millest enamik on tänaseks kustutatud ja mille taga oli või on kokku 5,7 miljonit võlgu. 48-aastane Meier on pea ainus likvideerija, kes reklaamib seda äri oma nime ja näoga ning kinnitab ka "Pealtnägijale", et viib kõik menetlused ausalt lõpule.

583 ettevõttega on kohal number kaks Kalev Sakjas, kes hoolitseb selle eest, et tema nägu avalikkuses ei figureeriks. 42-aastase juristi nimel olnud või olevate firmade koguvõlg on 7,7 miljonit. Jutt on tasumata maksudest ja erasektori võlgadest, mis on avalikustatud. Tegelik number on ilmselt suurem.

Kohal number kolm on 45aastane Hillar Talts 290 ettevõttega, milel maksuvõlg on lausa 16,5 miljonit eurot.

Krista Aasa sõnul ei ole selline olukord kindlasti normaalne. "Kui vaadata, mis on ettevõtlus ja äritegevus, siis ilmselgelt need kodanikud ei tegele ettevõtlusega. /.../ Vaadates neid mastaape ja neid mahtusid, siis ilmselt ei ole Eesti riigil niipalju ressurssi ka, et kõiki neid isikuid läbi kriminaalmenetluse, mis kahtlemata ongi kõige kallim riigimenetluse vorm üleüldse, menetleda," kommenteeris Aas.

Kriminaalkorras muuhulgas kelmuse eest karistatud Hillar Talts on avalikkuses tuntud selle poolest, et toimetas Autorollo juures, aga on ka üks vähestest likvidaatoritest, kes läks isiklikult pankrotti ja kellele pandi ärikeeld aastal 2013. Ta sai siiski kohtult erandloa mõned pooleli olevad vormistamised lõpule viia.

"Pealtnägija" tabelis figureerivad kõrgel kohal ka vastavalt 123 ja 117 firmaga türklane Yalniz Asir ja rumeenlanna Popa Kornelia, kelle volikirjaga toimetas siin tegelikult legendaarne likvidaator Raul Pint. Ehkki volikiri osutus hiljem võltsituks, jäid tehingud jõusse ja kedagi süüdi ei mõistetud. Pint ise tunnistas juba 2012. aastal tehtud loos "Pealtnägijale", et on aidanud tegelikult eutaneerida 1500 ettevõtet.

Nii Pint kui teised tipplikvideerijad kinnitavad, et nemad aitavad hädas ettevõtjal ainult tüütust bürokraatiast vabaneda, mitte pahategusid peita.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus nii ei arva. "Kui nad ütlevad, et nad on metsa sanitarid, siis pigem mina ütleksin, et nad on hundid lambanahas, sest nad ju ise üritavad käituda või jätavad endast pealtnäha mulje, et nad on korralikud ja ausad ettevõtjad, mida nad ju tegelikult ei ole. Sest see ei ole ettevõtlus, kui nad jätavad võlad tasumata," rääkis Niklus.

Kui võtta aluseks võlakoorem, siis on Eesti esitankist hoopis keegi Andrejs Batasovs 26,7 miljoni euroga. See Läti kodanik võttis enda nimele kütuseärimees Oleg Belokrõlovi firma, mis oli enne seda segatud mastaapsesse pettusesse.

Üle 50% varidirektoritest on kriminaalkorras karistatud. Üks tähelepanuväärsem isik on 90-ndatel vägistamise ja tapmise ning hiljem kehavigastuste ning kelmuse eest karistatud Rein Loss, kelle nimelt on läbi käinud 133 ettevõtet kokku 1,7 miljonilise võlakoormaga. Loss ületas hiljuti uudiskünnise, kui Päevaleht kirjutas, et ta registreeris varemetesse 85 firmat. Prokuratuur andis 59-aastase mehe kohtu alla seoses ühe ettevõtte dokumentide ära kaotamisega.

Lossi sõnul käib praegu otsitud ettekäändega tema näidispoomine. Enda sõnul on ta kriminaalse minevikuga lõpparve teinud ja tegutseb täiesti legaalselt spetsiifilises nišis. Ta räägib endast isegi uhkusega kui soodsast ja pädevast spetsialistist. "See mulle sobib, midagi ebaseaduslikku ei ole, kriminaalset ammugi mitte. Miks siis mitte, kui raha nagu vedeleb," kommenteeris Loss.

Lisaks uuele direktorile, saab firma uue nime ja aadressi. Suurimad tankistide ettevõtete pesad ehk firmade surnuaiad on Rävala pst 8 ehk endine projekteerijate maja ja Tulika tn 31 ehk endine taksopargi maja Tallinnas. Kolmandal kohal on Sindi postkontor, kus ühte postkasti on registreeritud 37 tankisti firmat.

Edasi on võlausaldajal laias laastus kaks varianti: kas minna hagiga tsiviilkohtusse võlga nõudma või esitada firma suhtes pankrotiavaldus. Aga mõlemal puhul tuleb endal maksta lõivud ja tasud.

Varidirektorile võõrandatud firma jätab seejärel majandusaasta aruanded esitamata ja riik kustutab lõpuks ta ise ilma, et likvideerija rohkem midagi tegema peaks.

Inforegistri statistika näitab, et see on Eestis muutunud valdavaks – nii sureb 96% raskustes firmadest. Mullu oli pankrotte pisut üle 300 aga sundkustutati ligi 7000, tänavu jõuab see ilmselt 10 000-ni. Hetkel on firmasid, kellel on majandusaasta aruanne esitamata kolm või rohkem aastat ehk kes kuuluvad kustutamisele, üle 20 000 ja nende koguvõlg 170 miljonit eurot.

Kokkuvõttes on Inforegsitri andmetel tankistide abil juba maetud või matmist ootamas 11 000 ettevõtet, millel kokku 400 miljonit võlgu, millest enamik on võlad riigi ees.

Maksuamet, kes mõnikord käib kohut ka põhimõtte pärast ilma perspektiivita midagi tagasi saada, küll aeg-ajalt selliseid tegelasi pitsitab, aga kõik möönavad, et süüdlasi vastutama panna on ülikeeruline. Tunnistab ju ka politsei, et alla 80 000 eurose kahjuga juhtumeid isegi enam ei uurita, et säästa jõudu suuremate kalade jaoks. "Kriminaalpolitsei käed jäävad lühikeseks ja me ei suuda mitte kunagi teha nii hästi ja nii palju seda tööd, et seda majanduskuritegevust kui sellist ei oleks või oleks seda oluliselt vähem. Tunduvalt efektiivsem on mõelda välja, kuidas seda üleüldse ära hoida," ütles Krista Aas.

Justiitsiministeeriumi sõnul on see üks prioriteet, aga samas eeldab paljude õigusaktide üle vaatamist. Seejuures sõna otseses mõttes miljonite küsimus on – kuidas pahatahtlikele likvideerijatele piiri panna, karistamata ka ausaid ärimehi.

Teisipäeval mõistis ringkonnakohus Rein Lossi süüdi ühe firma dokumentide tahtlikus kaotamises ja kuna tal oli peal varasem tingimus karistus kelmuse ja rahapesu eest, määrati talle kahe aasta pikkune reaalne karistus ja viieaastane ettevõtluskeeld.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.