Auto registreerimismaksuks kujuneb ilmselt 2,5 eurot kW kohta
ERR-i andmeil plaanib uus koalitsioon kehtestada autodele registreerimismaksu, mis enamikule inimestele tähendab, et ühe kilovati pealt tuleb maksta 2,5 eurot.
2,5 eurot kilovati kohta tuleb seaduse jõustumisel maksta ühekordselt autot ostes, kui auto võimsus on kuni 130 kilovatti.
Võimsamate, enam kui 130-kilovatiste autode puhul oleks iga täiendav kilovatt maksustatud ilmselt 7,5 euroga. Enam kui 200-kilovatiste autode puhul maksaks üks täiendav kilovatt 17,5 eurot.
Maksu tuleks maksta esmase registreerimise puhul nii uute kui kasutatud autode eest.
Samas tuleb arvestada, et nende numbrite puhul on tegu esialgsete plaanidega ning need võivad ka muutuda.
"Meil on kokku lepitud põhimõte, et makstakse autode esmaregistreerimise korral. See tähendab, et kui on uus auto, mis Eestis esmalt registreeritakse või kasutatud auto, mis tuuakse näiteks Saksamaalt, aga maks on esmakordsel registreerimisel. Kui siin edasi müüakse, siis enam ei ole seda maksu," selgitas riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Urve Palo.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu tegevjuhi Sulve Naruski hinnangul on kilovatipõhine arvestus siiski iganenud.
"Kilovatt ei ole õige alus. See tundub meile natuke arhailine. Tuleks vaadata ka võib-olla kõrvalriikide kogemusi, lisaks nüüd väga populaarset CO2 teemat. Ilmselt, kui võimalik on, siis seda peaks kindlasti veel korra üle vaatama. Elemente või komponente, mis selle maksu arvutamise aluseks oleks, peaks ikka mitu olema," selgitas Narusk.
Autode registreerimismaksust loodab sündiv võimuliit tuua 2018. aasta riigieelarvesse umbes 14 miljonit eurot lisatulu.
Suhkrustatud jookide maksust loodab koalitsioon saada juurde 24 miljonit ning gaasiaktsiisi tõusust 6 miljonit.
Gaasiaktsiis tõuseb alates 2018. aastast kolmel järjestikusel aastal 25 protsenti. Palo sõnul tähendab see lõpptarbijale umbes 3-protsendilist hinnatõusu.
Suhkrustatud jookide maksuga kaasnev hinnatõus on Palo sõnul umbes 20 protsenti. Tema kinnitusel kehtestatakse maks tõenäoliselt ka neile jookidele, kuhu lisatakse suhkru aseaineid.
Lahja alkoholi aktsiisi on plaanis tõsta kaks korda - järgmise aasta 1. juulist ning 2018. aasta algusest.
"See tähendab summa summarum seda, et lahja alkoholi aktsiis kahekordistub. See on täna üsna väike, umbes 20 senti, nii et siis umbes 20 senti tuleb juurde," ütles Palo.
Veini ja siidri aktsiisitõusust loodab uus valitsus teenida 2018. aastal 16 miljonit eurot lisatulu ning õlu aktsiisitõusust 42 miljonit. Õlu puhul kasvab see summa 2020. aastal üle 50 miljoni euro.
Ettevõtted, kes on kolm aastat järjest maksnud teatud mahus stabiilselt dividende, saavad alates 2018. aastast maksta tulumaksu 20 protsendi asemel 14.
Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL avaldasid eile oma maksuplaanid.
Toimetaja: Oliver Kahu, Merili Nael, Katrin Aarma