Troitski: eestivene ajakirjandus on ebaprofessionaalne haltuura ({{commentsTotal}})

Eestis resideeriv Venemaa tuntud muusikakriitik Artemi Troitski nimetas kohalikku venekeelset ajakirjandust ebaprofessionaalseks haltuuraks ning leiab, et Delfi portaal käib lausa veidruste alla, olles unikaalne kogu maailma mastaabis.

Troitski rääkis meediakonverentsil "Duett x duell", et siinse venekeelse meedia auditoorium on maksimaalselt 30 000 inimest või isegi vähem. Ta tõi välja, et on vaid üks venekeelne telekanal, üks kvaliteetne juturaadio, ajalehte ei ole ja tõsiseid ajakirju ka peaaegu mitte. On mõned portaalid.

"Need on mastaabid, mida võib nimetada regionaal-provintsiaalseks. Selline on ka ajakirjandus," sõnas ta.

Troitski hinnangul on venekeelne postimees "üks suur häda". "Ma räägin, miks. Jälgisin Süüria sündmuste kajastamist Postimehes. Artiklid venekeelses Postimehes olid 90 protsendi ulatuses kirjutatud Vene infoagentuure tsiteerides - Ria Novosti, ITAR Tass, Lenta.ru. On kaheldav, et Venemaal on selles konfliktis objektiivne positsioon," lausus kriitik.

Ta lisas, et neis artiklites ei olnud ühe korra, vaid pidevalt tehtud copy-paste Vene portaalidest, näiteks jäetud alles jutumärkides olevad märkused, mis Eesti kontekstis ei ole vajalikud ega põhjendatud.

"Üks versioon on, et see on nagu üleliigne Venemaale lojaalsuse demonstratsioon. Aga teine ja tõenäolisem on variant, et see on lihtsalt absoluutne haltuura ja vähene professionaalsus, et venekeelse Postimehe autor ja toimetaja lihtsalt kopeerivad ITAR Tassi teateid ja ei pea vajalikuks absurdseid sulgudes olevaid märkusi eemaldada," nentis Troitski.

Delfit nimetas ta juba veidruste alla käivaks juhtumiks. "Delfil on kaks kätt, üks on vene- ja teine eestikeelne. Siin, ütleksin, on olukord unikaalne maailma mastaabis. Võib-olla Lätis on sama seis, aga mujal mitte kuskil. Raske oleks ette kujutada, et New York Timesil oleks kaks internetiversiooni, kus ingliskeelne versioon toetaks Hillary Clintonit, aga hispaaniakeelne Donald Trumpi. Seda on võimatu ette kujutada, see on absurdne. Aga Delfis on just nii," lausus ta.

Troitski sõnul on juba teised enne teda välja toonud, et sel portaalil oleks algatuseks tarvis omavahel kokku leppida, kas 22. septembril vabastas Nõukogude armee Tallinna või oli see okupatsiooni algus Eestis.

Siiski ei pea Troitski kohaliku vene ajakirjanduse olukorda katastroofiliseks ning ta pakkus välja, et kuna Venemaal ei ole praegu sõnavabadust ning seal on ausaid ja professionaalseid ajakirjanikke, kes sooviksid riigist lahkuda, oleks nii siinsele ajakirjandusele kui ka Eesti riigile kasulik nad vastu võtta. Samuti tuleks ajakirjandusele kasuks suurem kriitikataluvus ja konkurentsitunnetus.

Troitskile vaidles kirglikult vastu Viktoria Ladõnskaja, kelle hinnangul solvab kriitiku sõnakasutus kohalikke venelasi ja teeb integratsioonile karuteene.

"Meil on siin palju eksperte, kes tulid eile ja ei tunne konteksti, kohalikku venekeelset auditooriumi ega pressi," märkis Ladõnskaja, kelle sõnul ei tohiks auditooriumi solvata ja sel teel olukorda veel halvemaks muuta.

Ta lisas, et integratsiooni jaoks tuleb teine pool ka ära kuulata. Ta möönis, et kohaliku ajakirjandusõppe tase ei ole alati selline nagu peaks, kuid rõhutas, et kui keegi teeb vigu, ei saa öelda, et ta on halb ja teda solvangutega üle valada. Inimesi tuleb Ladõnskaja sõnul aidata, sest kui mõni grupp tunneb end marginaliseerituna, siis on see ka riigi probleem.

Toimetaja: Karin Koppel



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics