Õpilaste hinnangul ei arenda Eesti koolid laste andeid ({{commentsTotal}})

Eesti koolid ei otsi õpilastes üles ega arenda nende andeid, vaid suunavad noortesse eelkõige suures mahus uut teavet, kuid sel moel pole koolis võimalik olla õnnelik, kinnitasid gümnaasiumiõpilased Valgas peetud Rajaleidja konverentsil.

Uuringud pole Eestit seni kõige õnnelikumate kooliõpilastega riikide hulka arvanud. Õpiedukus ei pruugi alati tähendada õnnelikkust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Õpetaja seisab klassi ees, kus on 20 õpilast. Igal õpilasel on erinevad vajadused, anded, unistused. Ja õpetaja õpetab sama asja samamoodi. See on minu jaoks täielikk absurd!" ütles Valga riigigümnaasiumi 11. klassi õpilane Karl-Steven Vijar.

"Õnnelikkuse tagab suhtlemine, et sa suhtled, sul on seltskond ja sul tekivad elamused," arvas Valga gümnaasiumi 12. klassis õppiv Ly Joakit.

"Kui jõuame kolmandasse klassi, siis tunneme oma klassikaaslasi. Tunneme, et mõni neist on rohkem arenenud ja tahaks temaga samale järjele jõuda. Sa hakkad endalt rohkem nõudma ja see võib muutuda kurnavaks," arutles 11. klassi õpilane Katarina Kasemets.

Gümnaasiuminoored soovitavad uue valitsuse moodustajail lubada õpetajad varem pensionile ja küsivad, miks on nii, et George Washingtoni sünni- ja surma-aasta on hästi peas, kuid ei tea, kuidas elus edukas olla ja last kasvatada.

Rajaleidja konverentsil selgus, et Eestis on juhtumeid, kus tuge vajatakse isegi kooli sisseastumisavalduse kirjutamisel. Ja selgitada, miks mõni noor tegelikult kooli ei jõua, on päris keeruline.

"Me ei pruugi tuvastada, miks laps nii käitub, ta on nukker ja depressiivne. Tegelikult on ta üksi," ütles koolipsühholoogide ühingu juhatuse esimees Triin Kahre.

"Just tagasihoidlikumad inimesed vajavad täiskasvanu toetust, et inimestevaheline suhe oleks mõjusam ja aktiivsem ja tekiks vastastikune rahulolu," sõnas Valgamaa Rajaleidja keskuse psühholoog Endla Lõkova.

Noored kurdavad, et kool, trenn ja muu tegevus venitavad päevad nii pikaks, et ei jõua väljagi magada.

"Ma põlen läbi, mul on vahepeal selline tunne. Ja kui on ka mingi töö, siis mõtlen - ah, metsa see, ma tahan magada ka," tõdes Vijar.

"Olen õnnelik siis, kui olen meeldivas suhtluskeskkonnas, õppimises ree peal, saan aru, olen teadmistejanuline," sõnas Valga gümnaasiumi 12. klassi õpilane Karel Simson.

Kelle kodu on õnnelikum, sel on ka koolis rohkem rõõmu ja energiat toime tulla, kinnitavad psühholoogid.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: