Uus koalitsioon lubab tugevdada välisteenistusi ja iseseisvat kaitsevõimet
Uue võimuliidu tulevane välisminister Sven Mikser (SDE) ja võimalik tulevane kaitseminister Marko Mihkelson (IRL) selgitasid, et Eesti on end ammu kehtestanud lääneriigina, kelle jaoks on oluline hea koostöö Euroopa Liidu ja NATO partneritega. Uus koalitsioon tahab tugevdada välisteenistusi ja lubab luua täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.
Välispoliitilist olukorda kommenteerides ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, et USA presidendivalimiste järgne administratsiooni vahetumise aeg on kriitiline ajaaken. Siis vahetub tuhandeid kõrgeid võimukandjaid ja ametnikke, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See hetk, kus ametist lahkuv administratsioon enam ei saa või ei suuda või ei taha teha kiireid ja radikaalseid otsuseid ja uus administratsioon ei ole veel ametis, on see aeg, kus võib-olla pahasoovijad üritavad neid punaseid jooni testida. Kindlasti võime me oodata ootamatuid provokatiivseid samme siin Kremli poolt ja peame olema nendeks valmis," märkis Sven Mikser.
Mikser lisas, et kui uue USA administratsiooni välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevad ametnikud on ametisse astunud, tuleb Eestil nendega kiirelt kontakte luua. Et üldine julgeolekuolukord on muutumas üha pingelisemaks, on Eestile tähtis tugev diplomaatiline esindatus nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui kahepoolsetes suhetes. See peaks olema võimeline kaitsma nii Eesti julgeoleku, majandus- kui poliitilisi huve.
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et välisteenistuste tegevuskulud kasvavad 10 protsenti. "Välisteenistuse tegevuskulud on praegu kusagil 39 miljonit aastas, et praegune koalitsioonilepe siis lisab neli miljonit eurot meie välisteenistusele."
Koalitsioonileppes lubatakse viivitamatult välja töötada Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid. Eesti eesistumine algab tuleva aasta teisel poolel.
"Välispoliitikas kindlasti saab olema üks meie ees seisvaid kõige suuremaid väljakutseid tegelemine siis Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust, on ju see ka põhjus, miks meie eesistumine tuli ajas pool aastat ettepoole," sõnas Mikser.
Suurbritannia lahkumine on üks teemadest, kus Eestil tuleb protsesse kindlakäeliselt juhtida, sest lahkumiskõneluste kriitilised kuud võivad langeda just Eesti eesistumise ajale, nentis ta.
Lisaks lubatakse koalitsioonileppes täiendavat riigikaitseinvesteeringute programmi.
"Täiendav riigikaitseinvesteeringute programm on ennekõike vajalik seoses ka liitlaste siia tulemisega võib-olla suuremal arvul, kui me seda isegi oskasime veel mõned kuud tagasi ette arvata. Samuti ka teatud iseseisva kaitsevõime arenduste kiiremaks rakendamiseks," selgitas Mihkelson.
Kuigi need numbrid veel selguvad, iseloomustab Marko Mihkelsoni sõnul uut koalitsiooni ühine tahe tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet.
Toimetaja: Laur Viirand