"AK. Nädal": Ratase sõbrad ja kolleegid iseloomustavad teda kui meeskonnamängijat ({{commentsTotal}})

Veel seitse kuud tagasi jäi puudu vaid üks hääl, et Jüri Ratas oleks saanud Eesti Olümpiakomitee presidendiks ja poliitikast lahkunud. Nüüd ootab teda peaministri tool. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millised omadused võtab Ratas peaministri ametisse kaasa.

2000. aasta sügisel jätkas Jüri Ratas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna magistriõppes. Samal aastal astus ta ka Keskerakonda ning algas tema poliitiline karjäär. Selleks hetkeks oli Ratas aga ka väikeettevõtja - nimelt asutas ta ülikooliajal koos korvpallitrenni sõpradega Tallinnas, Kristiine linnaosas autopesula "Värvilised", mis praegu tegutseb uue omaniku käe all.

"Olen isegi seal käinud aastate eest ja selles mõttes täiesti Jüri-likult, ta lõi ise ka kaasa seal, aitas klientide autosid pesta, mitte ei istunud seal oma toas pelgalt paberite taga," meenutas klassivend Jan-Jõgis Laats.

Kolm aastat pärast erakonda astumist sai Jüri Ratasest Tallinna abilinnapea. 2005. aastal tõusis aga Ratas juba Tallinna linnapeaks.

Oma avalike suhete nõunikuks palkas Ratas Kaido Padari, kes on nüüd avalikkusele tuttav kui TS Laevade tegevjuht.

Padar ütles, et tema jaoks oli pakkumine üllatav, kuna tal puudus igasugune poliitiline taust. "Ta oskab teatud etappides kaasata inimesi, kes aitaksid tal tulemusi koju tuua. Kui me võtame tänased koalitsiooniläbirääkimised, siis ka meedia vahendusel on juttu olnud, et erinevad eksperdid on kaasatud, mul puudub info, kes siin taga on, aga Jüri käekiri on siin tuntav."

Avalike suhete nõunikuna ootas Padarit ees aga huvitav periood. "Eriti alguses, kui väga palju kriitikat tuli, et üks 27-aastane noor inimene saab Tallinna linnapeaks, et kuidas ta hakkama saab ja kuidas on, et ... Jüri on kindlasti see inimene, kellel linnajuhtimine käis 24 tundi ööpäevas."

Ambitsioonikas linnapea lähenes probleemidele "käed külge" meetodil. Näiteks piraattaksonduse olukorraga tutvumiseks maskeerisid Ratas ja tollane abilinnapea Jaanus Mutli end ükskord Itaalia turistideks. Tihti tulidki ideed ootamatult. Näiteks Tartu maantee remont Tallinnas.

"Täna keegi ei kujuta ette, kuidas see oli, tramm sõitis keskel, kahel pool oli lagunev tee. Me tulime, täpselt ei mäleta kust, aga sealt mäest alla, siis kuidagi spontaanselt, et see ei ole ju normaalne. Ühel hetkel oli ta ise ja ametnikud neljakäpukil ja plaanid oli kabinetti maha pandud ja juba võeti otsuseid ja tehti," lausus Padar.

Tallinna linna opositsioonipoliitikud ja ajakirjandus rääkis juba Ratase linnapeaks saamise ajal, et tegemist on ajutise linnapeaga, kuniks erakonna esimees Edgar Savisaar peab vajalikuks ise sellele kohale naasta. 2007. aastal saigi Savisaarest taas linnapea - Ratas oli valitud riigikokku ja sinna ta ka läks.

Sport ei ununenud ka uues ametis - 2007. aastal liitus Ratas riigikogu korvpallimeeskonnaga. Pühapäevasest hobist sai tõsine sporditegemine.

"Tavaliselt, kui inimesed hobikorvpalli mängivad, siis tullakse saali, pannakse ketsid jalga ja hakatakse kohe peale loopima. Jüri lähenemine on palju süsteemsem, tehakse soojendusharjutusi, tehakse viskevõistlusi, harjutatakse erinevaid mänguelemente, näiteks kiirrünnakusse jooksmist - ei ole lihtsalt selline tavaline pallipatsutamine," lausus riigikogu korvpallimeeskonna kaaslane Hannes Rumm.

Meeskonnaga liitudes hakkas Ratas selle kapteniks, treeneriks ja mänedžeriks. Rummi sõnul tõusis riigikogu korvpallimeeskonna tase hüppeliselt.

"Nimelt kolme Balti riigi parlamendid või parlamentide korvpallimeeskonnad korra aastas kohtuvad omavahel ja alates 2007. aastast on kõik korrad võitnud Eesti. Jüri paratamatult, kui ta saab peaministriks, peab hakkama meie naaberriikide riigijuhtidega suhtlema ja näiteks Läti presidendi Raimonds Vejonisiga on tal sellevõrra lihtsam suhelda, et ollakse korduvalt palliplatsil üksteisega kohtutud," rääkis Rumm.

Peaministri amet eeldab kiiret otsustusvõimet ja orienteerumist väga mitmes valdkonnas. Jüri Ratast tundvate inimeste sõnul tulevad seejuures kasuks tema meeskonnamängija omadused ja manageerimisoskused. Samas räägitakse avalikkuses tihti Ratase nö "ümmargusest jutust", mille taga nähakse ehk otsustamatust. Sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses levib sellest mitmeid humoorikaid näiteid.

Meeskonnamängija omadused on Ratas omandanud just läbi korvpalli, millega ta on tegelenud lapsest saati.

"Kui Jürit korvpallurina iseloomustada, siis ta on selline kiire, väga hea põrgatusega ja tema võib-olla kõige suurem tugevus on see, et ta suudab palliga korvi alla murda ja sealt kõvasti skoorida," ütles Hannes Rumm.

Just korvpall oli see, mis viis noorukieas kokku sõbrad Jüri ja Fredi.

"Me ei olnud kumbki õnnistatud sellise korvpalli mõõtudega, aga me mõlemad jõudsime Eesti noortekoondisesse välja ja tulime neljakordseteks Eesti meistriteks ja jõudsime ka Eesti meistriliigasse välja. Mäletan ka seda aega, kui omast initsiatiivist käisime Männikul staadionil lisatrenne tegemas, et paremaks saada," meenutas sõber Fred Randver.

Randver kirjeldab sõber Jürit kui inimest, kes ei torma pea ees vette. "Enne konsulteerida vanemate inimeste, selle ala spetsialistidega ja siis kujundada mingi arvamus. Kui prauhti lennata peale ja öelda, mis sa sellest arvad, siis ongi, et tal ei ole selle jaoks piisavalt informatsiooni kogunenud."

Kui avalikkus kuuleb Jüri Ratast üldjuhul rääkimas poliitikast või spordist, siis kooli ajal oli tal teisigi tähtsaid jututeemasid - näiteks seebiooperid.

"Ootad tundi, siis millestki oli vaja juttu ajada, kes see siis ikka koolitükkidest räägib, et siis nii mõnigi kord, kui oldi dramaatilisemad sündmused hilisõhtul eetris olnud Santa Barbaras, siis meie Jüriga arutasime tolle hetke parajasti kuumi suhtedraamasid," märkis klassivend Jan-Jõgis Laats.

Toimetaja: Laur Viirand



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.