NATO parlamentaarsel assambleel oli arutluse all kaitsekulutuste kriteeriumi täitmine ({{commentsTotal}})

{{1479736868000 | amCalendar}}

Istanbulis kolm päeva kestnud NATO parlamentaarse assamblee 62. aastaistungil keskendusid arutelud terrorismi tõkestamisele, olukorrale Lähis-Idas, NATO kaitsevõimekuse tõstmisele, kaitsekulutuste kriteeriumi täitmisele ja transatlantilistele suhetele USA uue presidendi ameti ajal. Seoses suurenenud Venemaa ohuga oli arutluse all ka sõjalise jalajälje suurendamine Balti riikides ja Poolas.

NATO parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni esimees kaitse- ja julgeoleku komitee liige Ants Laaneots (RE) pidas oluliseks, et NATO on ühtne ja vaatamata liikmesriikide kultuurilistele ja geopoliitilistele erinevustele panustatakse julgeoleku tagamiseks võrdselt.

"Kui enne Venemaa agressiooni Ukrainas langesid liikmesriikide kaitsekulutused, siis 2014. aastal kahanemine peatus ja tänaseks on märgata juba väikest kasvu," ütles Laaneots oma sõnavõtus. Ta tõi välja, et lisaks Eestile, kes kulutab järgmise aasta eelarvest kaitsekulutusteks 2,18 protsenti SKP-s, täidavad kahe protsendi nõuet veel neli NATO liikmesriiki – Kreeka, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Poola.

Laaneots viitas oma sõnavõtus USA vastvalitud president Donald Trumpi lubadustele tõsta oluliselt USA kaitsekulutuste eelarvet rõhuasetusega sõjalaevastiku suurendamisele ning toetada NATO-t, kuid suhtuda kriitiliselt partneritesse, kes ei täida kahe protsendi kohustust.

Laaneots avaldas ka soovi, et NATO väekontingendi osa Balti riikides kasvaks veelgi. Ta viitas asjaolule, et Balti riigid pole oma väiksuse tõttu võimelised looma üksi tõhusat õhukaitsesüsteemi ega laevastikku, et tagada kriisiolukorras ohutut mere- ja õhukommunikatsiooni.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas esmaspäeval Istanbulis esinedes, et NATO suurendab kollektiivkaitset Ida-Euroopas – Balti riikides ja Poolas. Tema sõnul ei olnud NATO-l enne Venemaa agressiooni Ukrainas kavatsust Ida-Euroopasse nii palju panustada, kuid nüüd on olukord oluliselt muutunud. Stoltenbergi sõnul ei suurenda NATO oma jõude mitte selleks, et sõdida, vaid selleks, et sõda ära hoida. Tema sõnul on selleks parim võimalus usutav heidutus.

Vastuseks Laaneotsa sõnavõtule ütles Stoltenberg, et ta saab Balti riikide murest aru ning kinnitas, et võimaliku kriisi korral saadetakse Balti riikidele ja Poolale koheselt appi NATO kiirreageerimisjõududesse kuuluvad üksused.

Stoltenberg ütles, et suhtub mõistmisega USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõudmisse, et NATO Euroopa riigid oma kaitsekulutusi suurendaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stoltenberg rõhutas, et kui USA-lt oodatakse teiste kaitsmist, siis peavad ka eurooplased oma lubadustest kinni pidama ning tagama ühise rahastamise.

Ta märkis, et ootab kohtumist Trumpiga ja väljendas veendumust, et ka USA uus administratsioon täidab oma kohustusi liitlaste ees.

"Tervitan uut administratsiooni Washingtonis ja olen valmis koostööks presidendiks valitud Donald Trumpiga. Koostöö Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on olnud vankumatu peaaegu 70 aastat. Seda on USA poolelt toetanud alati mõlemad parteid. Ja parem koormajagamine teeb selle Atlandi-ülese sideme vaid tugevamaks," sõnas peasekretär.

Aastaistungil osalenud tunnustasid võõrustajamaad Türgit panuse eest migratsioonikriisi ohjamisel. Ühiselt avaldati solidaarsust Türgile, kes on NATO-s suuruselt teine liikmesriik. Samas leidis sõnavõttudes kriitikat Türgi riigipöördekatse järgne tegevus.

NATO parlamentaarne assamblee valis uueks presidendiks Itaalia delegatsiooni liikme Paolo Alli.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.