Ajaloolane: Venemaa meediakanalite ülesanne pole ainult killustada, vaid külvata ka paanikat ({{commentsTotal}})

Sõjaajaloolase Igor Kopõtini sõnul ei ole Venemaa ametlike meediakanalite ülesanne ainult killustada, vaid ka segadust ja paanikat külvata.

Samal ajal, kui Ukraina Donbassis juba mitmendat aastat nn separatistidega sõda peab, on järjest rohkem neid Lääne ajakirjanikke ja ühiskonnategelasi, kes Lääne meediakanalite esitatavas versioonis Ukraina sündmuste kohta kahtlema on hakanud, vahendas "Välisilm".

Riias koos teiste Venemaalt pagenud ajakirjanikega portaali Meduza pidav Galina Timtšenko saab aru, kuidas Lääne ajakirjanikud ja inimesed üldse Kremli propaganda õnge lähevad.

"Kahjuks meie Lääne kolleegid, kes nõnda mõtlevad, ei adu, et Russia Today kasutab kõige lihtsamat propagandavõtet, nn 60:40 võtet - 60 protsenti sellest, mis sa kirjutad, on enam või vähem tõde, kuid sa kirjutad seda tõde ehk objektiivset informatsiooni ainult juhul, kui see pole oluline Venemaa poliitilisele juhtkonnale," selgitas Timtšenko.

Infooperatsioonid on Venemaal osa sõjapidamisest. Nendega tegelebki peastaap, tegelevad hea väljaõppe saanud ohvitserid. Ka Natsi-Saksamaa propagandapealik Josef Goebbels oli geniaalne teoreetik, kelle teoorial põhineb muu hulgas väga suur osa tänapäevasest reklaamist. Praeguse Venemaa välispropaganda on Goebbelsi ajaga võrreldes aga oluliselt salakavalam.

"Venemaa mängib meiega meie reeglite järgi ja ise ta neid demokraatliku ühiskonna või kodanikuühiskonna reegleid ei järgi. Venemaal Lääne meedia ei suuda tegutseda vastavalt sellele, kuidas Venemaa meediaruumis on välja kujunenud olukord ehk siis kõik või enamik Venemaa meediaväljaandeid on juhitud tsentraalselt ja nad on seotud sõjaliste eesmärkidega, välja arvatud üksikud kanalid nagu Dožd ja veel mõni üksik väljaanne, aga neid on vähem. Ja Eestis ka, ütleme Euroopas, Ühendriikides on Venemaa suutnud demokraatlikke reegleid järgides meid nurka mängida," selgitas sõjaajaloolane Igor Kopõtin.

Demokraatlikul ühiskonnal pole infosõjas oma ebademokraatliku vastasega kerge toime tulla, aga mõned võimalused selleks siiski on.

"Peab mõistma, et Venemaa ametlike meediakanalite ülesanne ei ole ainult killustada, vaid ka külvata paanikat, segadust. Teine asi võib olla Eestis, kus me näeme, et viimasel ajal toimub teatavasti sõjahüsteeria, kus kogu aeg räägitakse, kas Eesti on järgmine, kas Narva langeb separatistide kätte, miks toimub vägede ümberpaigutamine ja nii edasi. Tegelikult ma näen, et selline riigikaitseküsimuste kultiveerimine nii massiivselt nagu see praegu toimub Eesti meediaruumis, on infopsühholoogiliste operatsioonide tulemus," rääkis Kopõtin.

Galina Timtšenko peab oluliseks, et Lääne meedia muudaks tõe atraktiivsemaks, põnevamaks Kremli kanalite ebamäärasusest ja vassimisest.

"Tõe otsimist võib teha väga kavalalt, võib teha nii, et see on huvitav, ei ole igav. Mida leidlikumad, mida lõbusamad, mida lihtsamad, otsesemad oleme tõe otsimisel, seda rohkem inimesi hakkab sellest huvituma. Tuleb inimestele näidata, et see on see, mida me nimetame Tom Sawyeri sündroomiks - kui sa väga lõbusalt planku värvid, tahavad kõik sinuga koos planku värvida, isegi kui nad alguses sellest hvuitatud ei ole," selgitas Timtšenko.

"Ma olen väga palju rääkinud Ukraina kolleegidega, olen väga palju rääkinud Balti kolleegidega. Ma ei mõista nende eesmärki, sest kui eesmärk on, et "me ei taha, et nad vaataks Vene televisiooni", siis pole see üldse mingi eesmärk. Ei saa võidelda vastu, tuleb võidelda poolt. Selles mõttes jääte te alati kaotama, sest vastase hävitamine pole eesmärk. Eesmärk on saada suureks, populaarseks, lüüa avatusega. Eesmärk ei saa olla kellegi vastu. Tuleb kõigepealt püstitada eesmärk, aga seda ma praegu kahjuks ei näe," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.