Majandusarengu toppamine ja tüdimus poliitilisest eliidist - mitte ainult Eestis ({{commentsTotal}})

Oodatust aeglasemalt kasvav majandus ja sellega kasvanud tüdimus pikalt valitsenud eliidist, kes ei suuda majandust uute võtetega turgutada, on nii euroala riikides kui ka USA-s käivitanud ühesuguse tendentsi - rahulolematusest vahetatakse valitsusi, kes muudaksid senist rändepoliikat ja majanduskurssi, et toimuks lihtsalt mingigi muutus. Eesti on nüüd üks nendest riikidest, kes mõtteliselt samasse ritta asetub.

Aasta tagasi viskasid Eesti Panga analüütikud jõulukuuse all villast, loopides õhku kõige jaburama "prognoosi", mida suudeti ette kujutada: Suurbritannia teeb Brexiti, Donald Trump valitakse Ameerika Ühendriikide presidendiks ja Eestis vahetub valitsus. Tänavu pole keskpanga analüütikud enam kindlad, kas julgevad jõulupeol nalja teha.

Kõiki neid muutusi seob üks joon - majanduskriisist on möödas juba hulk aastaid, kuid taastumine on olnud aeglane ja viimaste aastate majanduskasv stabiilselt väike, selgub Eesti Panga euroala riikide analüüsist. Kõik riigid on hädas oma SKP kasvatamisega ning inimesed on stabiilsest, ent staatilisest majandusest ja selle väljavaadetest väsinud. Nõnda riputatakse vastutus globaalsete arengute eest kaela valitsevale eliidile ning hääletatakse kursihoidjad võimult maha, ehkki selliste otsuste hind kujuneb riikide majandusele üha kallimaks.

Paljud arengud on alles toimumas: järgmisel aastal toimuvad valimised Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal. Prantsusmaa stsenaarium võib tuua lõppvoorus valiku kahe halva vahel - tõenäoliselt lähevad teises voorus vastamisi paremäärmuslik Marine Le Pen ja paremtsentristlik François Fillon.

Detsembri algul aga hääletavad itaallased referendumil oma konstitutsiooni üle - kas toetada reformi, mis vähendaks senati õigusi või mitte. Peaminister Matteo Renzi katse tagada sellega Itaalias stabiilsem valitsemiskord tõotab aga läbi kukkuda, ning kui see nii peaks minema, on Renzi lubanud tagasi astuda. See tooks kaasa erakorralised valimised, mis niigi kiratseva majandusega riigi veelgi suuremasse kaosesse viiks. Teisalt on Renzi üle kahe aasta püsinud valitsus stabiilsem kui enamik selle riigi varasemaid valitsusi, mis keskmiselt ühe-kahe aasta ringis võimul on püsinud.

Mis täpselt nendes riikides juhtuma hakkab, kui inimesed oma häält väljendada saavad, võib ju ennustada, kuid sündmused Suurbritannias ja USA-s tõestavad, et prognoosid ei pruugi kuigi täpseteks osutuda, seega on ennustamine selles valguses tõepoolest tänamatu töö ja selle tegijad hetkel kerges mainelanguses.

Brexit on mõnes mõttes teed rajav sündmus, mille järgi võivad joonduda ka teised riigid, kus flirditakse mõttega Euroopa Liidust lahku lüüa. Kui see tehakse Suurbritanniale kiireks ja mugavaks, andes neile soovitu, mida uus peaminister Theresa May on väljendanud - saada kasu Euroopa ühisturust edasi, ent mitte võttes kohustust tagada EL-i elanikele tööjõu vaba liikumise tingimus -, siis on ka teiste riikide järgnemine neile tõenäoline, mis viiks EL-i destabiliseerumisele ja lagunemisele üha lähemale. Teisalt aga, kui brittide a´la carte nõudmised läbi ei lähe ning nende majandus otsuse elluviimisel järsult kukkuma peaks hakkama, hoiab see kindlasti ka teisi riike vaos. Tõestatud kaosesse nii lihtsalt ei kiputaks.

Donald Trumpi valimine presidendiks tähendab aastaid ette valmistatud vabakaubanduslepete läbirääkimiste külmutamist, mis omakorda jätab jälje riikide majandusele, kasvatades rahulolematust vinduvate oludega. Nagu ka Eesti uus valitsus, plaanib Trump teha mahukaid investeeringuid taristusse, mis aga võib tõsta riigi võlataset pikaks ajaks ning nõnda mõjutada riigi majandust pikemalt - Obama oskas sellest hoiduda.

Brexiti ja Trumpi järel teatasid skeptikud, et näe, ei juhtunudki suurt midagi - pärast esimest ehmatust taastusid nii aktsiaturud kui üsna stabiilseks jäi ka majandus tervikuna, kuid otsuste mõju ongi pigem pikaajaline - kuidas see mõjutab kahe riigi majandust edaspidi. See on aeglane, ent seda pikaajalisem protsess, mille mõju ei pruugita seetõttu tajuda nende sündmuste järelkajana. Näiteks maailmapank alandas Brexiti järel Suurbritannia majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendilt 1,1 protsendile.

Joonistub välja selge muster: mida paremini läheb riigi majandusel, seda enam ollakse rahul EL-i kuulumisega, ja vastupidi. Kõige negatiivsemalt on häälestatud kreeklased, itaallased, ka küproslased. Kreeka ägab pea 25-protsendise tööpuuduse käes (Eestis 7,5, EL-is keskmiselt 10 protsenti) ning 97 protsenti kreeklastest hindab seetõttu majandusseisu halvaks. Need on euroala kõige negatiivsemad numbrid. Kuid ka referendumi eelõhtul end ebastabiilsusse hääletada võivas Itaalias ei räägi numbrid head keelt - itaallastest suisa 84 protsenti hindab majandust halvaks.

Tegelikkuses ei ole euroala majanduse seis riigiti, vaatamata kõrgemate ootuste mittetäitumisele, siiski halvemaks läinud. Tööpuuduski on aastaga pea kõigis euroala riikides pisut vähenenud või vähemalt samaks jäänud (nt Eestis). Kuid vahel tundub seisak hullem kui järsud muutused (kasvõi halvemaks) - just seda rahva hääl kõikjal väljendabki.

Finantsturgudele poliitilised vene ruletid aga ei meeldi ja need on juba tükk aega närviliselt käitunud. Impordinumbrid kukuvad, sest üha tihenevates konkurentsitingimustes kasvab surve tarneaja lühenemisele, mistõttu liigub tootmine oma turgudele üha lähemale. See tendents on püsinud juba liiga kaua, et seda ajutiseks nimetada.

Ka eratarbimisel püsinud kasvumudel on hakanud ammenduma, sest tööpuudus on euroalal jätkuvalt kõrge ning hinnad on asunud viimaks tasapisi kasvama, mis kõik vähendab tarbijate soovi, võimekust ja julgust kulutada.

Rahulolematuse on toonud püsiv ootus tegelikust suuremaks majanduskasvuks, mida aga majanduskriisi järgsetel aastatel - üle viie aasta juba - pole tulnud ega tulnud, ning sellega kaasnenud väsimus samadest nägudest ehk valitsevast poliitilisest eliidist. Nõnda peegeldavad toimuvad muutused inimeste reaktsiooni ja seisukohta status quo'le ning väljendavad soovi mingikski muutuseks, mis seisakut murraks. See on kaasa toonud toetuse alternatiivsetele poliitilistele jõududele, mis kaitseks riiki võõrtööjõu eest ning vähendaks kaubanduskoostöö osakaalu, eeskätt importi; paralleelselt on kasvanud ka euroskeptitsism. Eesti pole mingi erand.



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008 aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Epp MäeEpp Mäe
Epp Mäe kaotas ülipõneva poolfinaali ning saab võimaluse püüda pronksi

Kui teisipäevane võistluspäev maadluse maailmameistrivõistlustel Pariisis tõi Eestile Heiki Nabi kreeka-rooma maadluse raskekaalu hõbemedali, siis kolmapäeval läks naistemaadluses matile meie teine medalilootus Epp Mäe.

Uuendatud: 15:17 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.