Paet: kõik, mida Euroopa kaitses teeb, peaks olema koostöös NATO-ga ({{commentsTotal}})

{{1479827073000 | amCalendar}}

Euroopa Parlament võttis täiskogu istungil vastu Euroopa kaitsekoostöö arendamise raporti. Raporti esitanud Eesti parlamendisaadik Urmas Paet ütles, et kõik, mida Euroopa kaitsevaldkonnas teeb, peaks olema koostöös NATO-ga.

Paeti esitatud raportit toetas 369 europarlamendi saadikut, 255 olid vastu ning 70 jäi erapooletuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muu hulgas soovitab Paet oma raportis Euroopa Liidu riikidel sarnaselt NATO liikmesriikidele seada oma eesmärgiks kulutada kaitsele kaks protsenti SKT-st.

Lisaks soovitatakse Euroopa Liidul toetada liikmesriike NATO infrastruktuuride arendamisel, liikmesriikide kaitsetööstuse koostööd ja selle arendamist ning kaitseväe-Schengeni loomist.

Urmas Paet selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kõik asjad, mida Euroopa kaitses teeb, peaks olema koostöös NATO-ga.

"Aidata NATO-t täiendada valdkondades, kus Euroopa ekspertiis on parem või Euroopal on võimalusi rohkem. See puudutab näiteks hübriidkonflikti temaatikat, see puudutab küberjulgeolekut, see puudutab energiajulgeolekut, aga ka seda, et Euroopa Liit saab toetada NATO-s tehtud otsuste täideviimist," rääkis Paet.

"Näiteks NATO otsustas mõni aeg tagasi suurendada oma kohalolekut meil ja teistes Ida-Euroopa riikides, nii et näiteks Euroopa Liit võiks siin uute kasarmute ja teede, sildade ja muu infrastruktuuri tegemist toetada. Samuti saab Euroopa Liit aidata arendada kaitsetööstust ja samuti tuleb oluliselt vähendada bürokraatiat, mis puudutab Euroopa Liidu sisest erinevate riikide vägede ja tehnika liikumist," lisas ta.

Paeti sõnul on praegu vägede liigutamine riikide vahel bürokraatia mõttes väga aeganõudev protsess.

Ta lisas, et kõik EL-i liikmseriigid võiksid panustada kaitsevaldkonda 2 protsenti SKT-st. Samuti võiks EL ise kaitsevaldkonda rahalist ressurssi panna. "Kõik need otsused ja sammud peavad käima koos eelarveliste otsustega," märkis ta.

Paet rääkis, et väikeriikide puhul nagu Eesti on naabritega koostöö väga tähtis.

"Pole väga mõistlik, et kõik teevad kõike. Siis see tulemus ei saa olema väga efektiivne. Kõik Euroopa riigid, sealhulgas Eesti peavad koostöös teistega tegema ülesannete jagamist tulevikus järjest rohkem. Mõni riik panustab rohkem mingisse osasse, näiteks kaitsealasesse tehnikasse ja teised jälle mõnda teise osasse. Nii et selline sünergia ja koostöö on ka üks selle raporti mõtteid, mida Euroopa riigid peaksid selgelt ülesannete jaotamise mõttes rohkem tegema," selgitas Paet.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Trump Afganistani strateegia tutvustamisel.President Trump Afganistani strateegia tutvustamisel.
USA kaitseminister teatas vägede arvu suurendamisest Afganistanis

Ühendriikide kaitseminister James Mattis teatas esmaspäeval, et USA ja mitmed liitlased suurendavad oma vägede arvu Afganistanis.

Taliban: Afganistanist saab USA surnuaed

Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.