"Pealtnägija": 15-aastane pidas enesehävituslike mõtete kommuuni, kuid keegi ei sekkunud ({{commentsTotal}})

Eesti väikeasulas elav 15-aastane tüdruk pidas Facebookis enesehävituslike mõtete kommuuni, mida jälgisid ka sajad täiskasvanud, kuid keegi ei sekkunud. Kui "Pealtnägija" lastekaitselt kommentaari küsis, pandi leht mõne tunniga kinni.

Lõuna-Eestis elav 10. klassi tüdruk Kristi (nimi muudetud - toim.) pidas kommuuni alates veebruarist 2015. Tagasihoidlike melanhoolsete pildikeste ja metafooridega alustanud leht muutus kiiresti süngeks, omalaadseks suitsiidiklubiks, kus stressi või armuvalu käes vaevlevad teismelised hingetraumasid jagasid. See puudutas paljusid, vahendas "Pealtnägija".

Umbes aasta tagasi lehega liitunud 15-aastane Sandra (nimi muudetud - toim.) kirjeldas, et lehel kirjutati suitsiidseid tekste ning jagati fotosid lõigutud kätest. Tema sõnul on sellised lehed noorte seas populaarsed.

Mõni kuu tagasi diagnoosis perearst Sandral kergekujulise depressiooni. "Ei tahtnud enam midagi, ei tahtnud olla. Tänapäeval on niimoodi, et vanemad ka ei mõista oma lapsi. Isegi kui sa püüad rääkida, nad tavaliselt ei kuula sind, teevad tööd või midagi sellist," rääkis tüdruk.

Kõnealusel Facebooki kommuunil oli ligi kaks tuhat liiget. "Pealtnägija" võttis ühendust ka teiste grupiga liitunud noortega ja uuris, mis ajendas neid liituma. Noorte sõnul ajendas neid üksindus ja tõrjutus nii peres kui sõprade seas, partnerist lahkuminekust tekkinud masendus või mustad mõtted.

"Kohati on olnud päris mustad mõtted. Ajaviiteks ei postitaks ma kunagi midagi sellist. Vahel sellised kurvad pildid ja postitused mõistavad inimest paremini kui teised inimesed ja väljendavad ka su tundeid paremini. Ma jagasin seda sellepärast, et nii ma tundsin ennast tol hetkel," kirjeldas 15-aastane Mai (nimi muudetud - toim.).

Laste kurvameelsus ja üksindus on kasvanud

Noorte jutus kordub sama motiiv: tülid sõpradega kanduvad üle peresuhetesse, peagi tekivad probleemid koolis ja ühel hetkel ei suuda noor inimene oma muredepundart enam üksi lahti harutada.

Spetsialistide sõnul ongi viimastel aastatel näha murettegevat trendi.

"On näha veidike tõusu selles osas, et lapsed on kurvameelsed, murelikud, nad tunnevad end üksikuna. Sealt edasi tulevad ka probleemid koolis käimisel, vanematega suhtlemisel, tekivad tülid, pahandused. Need on omavahel seotud," tõdes Lasteabi nõuandetelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd.

"Sageli, kui suitsiidilugude puhul jääbki mõnikord lihtsustatud arusaam, et tal oli suheteprobleem või läks lahku ja sellepärast tegi suitsiidi, siis enamasti ei ole see nii lihtne. Enamasti on see probleemide pundar ja see üks probleem, mis on ümbritsevatele inimestele nähtav, jääb siis sõelale sellena, millele kogu süü pannakse," selgitas suitsidoloog ja Tallinna ülikooli professor Merike Sisask.

Noored jagavad muret pigem võõraga kui vanematega

Teismeliste kõrval jälgis, jagas ja laikis seda materjali pooleteise aasta vältel ka sadu täiskasvanuid. Kellelegi neist ei tulnud aga pähe sellest teatada. Eesti üks kogenumaid suitsiidiuurijaid Merike Sisask ütles, et oleme väljunud 1990. aastate ohvriterohkest madalpunktist, kui Eesti kuulus suitsiidide poolest maailmas esikolmikusse, aga noorte raskekujuline depressioon on Eesti ühiskonnas jätkuvalt tõsine probleem.

"Kui mõelda, et ühes klassitoas istub 30 õpilast, siis kolme klassi kohta üks õpilane võib olla akuutselt suitsidaalne ja 30-st üks viiendik ehk kuus on mõelnud suitsiidi peale," selgitas Sisask.

Internetiajastu paradoks on see, et noored jagavad pigem oma muret võhivõõraga veebis kui kodus oma vanematega.

Probleemidega maadlevate noorte seas on üha populaarsem ka Lasteabi nõuandetelefon, mis loodi kuus aastat tagasi just selleks, kui noor ise ei suuda oma murekoormaga hakkama saada. Ööpäevaringne tausta nõuandeliin 116 111 saab iga kuu ligi 400 kõnet, lisaks e-kirjad ja online-vestlused. Nende hulgas on iga kuu mõni selline juhtum, mis vajab kohest sekkumist.

"Sellisel juhul võib kõne olla see, et "mu elul ei ole üldse mõtet, ma tunnen ennast täiesti kasutuna, mind ei ole kellelegi vaja"," tõdes Mari-Liis Mänd.

"Nendel juhtumitel me kindlasti kõigepealt loome lapsega nii palju kontakti, et aru saada, kus ta viibib, mis temaga hetkel toimub. Siis me selgitame, miks on vaja temale abi kiiresti võimaldada. See tähendab pöördumist häirekeskuse poole, kes saab kohapeale olukorda kontrollima minna," kirjeldas Mänd.

"Me ei tea, mis selle taga võib olla, kas sellel lapsel võib mure nii tõsine olla, et ta võib midagi teha. Võib-olla ka mitte, aga me ei tea seda, me peame reageerima väga kiiresti, kohe," ütles ka Tallinna lastekaitse töötaja Nadežda Leosk.

Kommuuni pidaja saab abi

"Pealtnägija" vestles ka Kristiga, kes kinnitas, et kirjutas tekste Facebooki kommuuni probleemide pärast peres ja suhtes poiss-sõbraga. Pärast lühikest vestlust kadus aga tüdruk poolelt sõnalt. Samal ajal jõudsid pereni lastekaitsetöötajad ning õhtul kustutas tüdruk kõik sotsiaalmeedia kontod, sealhulgas loo keskmes oleva kommuuni.

Alates sellest nädalast tegelevad Kristiga oma ala parimad psühholoogid ja psühhiaatrid. "Töö käib ja kindlasti ka sotsiaalkindustusameti lastekaitse üksus hoiab kontakti ja vajadusel pakub tuge. Kohalik omavalitsus omakorda suhtleb otseselt perega ja pakub abi," kinnitas Nadežda Leosk.

"Ma arvan, et me saame jaole. Tüdruk on suhteliselt avatud, ta pole nii kinnine kui mõned lapsed ja ta saab abi. Meie põhieesmärk oli temaga rääkida, leida talle abi, et ta nõustuks abi vastu võtma," rääkis valla sotsiaalametnik.

Merike Sisask ütles, et igasugune ümbritsevale tähelepanu pööramine võib aidata. "Seda, et te sekkusite ja et see veebileht on nüüd kinni, ma julgeksin nimetada üheks positiivseks näiteks. Kui tekib tunne, et "mis ma ikka teha saan ja mul pole mingit võimualust sekkuda", siis igasugune tähelepanu pööramine on sekkumine ja sellel võivad olla positiivsed tagajärjed," rääkis Sisask.

Info ja lingid abi saamise võimaluste kohta on leitavad "Pealtnägija" kodulehel.

Toimetaja: Merili Nael



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.