Toidu päritolumaa märgistus on kõikjal EL-is otsuse ootel ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidus ei ole osade toidugruppide algse päritolumaa märgistuse nõuet kehtestatud selle võimaliku mõju tõttu kaupade hinnale. Seetõttu võibki Hollandis toodetud juustu Eestis pakendamise korral sellele "Made in Estonia" peale trükkida.

Osadele toiduainetele on päritolu märkimine aga juba nüüdki kohustuslik, sellesse nimekirja kuuluvad näiteks mesi, värsked puu- ja köögiviljad, töötlemata kala, sea-, linnu- ja veiseliha, munad, oliiviõli, vein ja muud alkohoolsed joogid ning see nimekiri on kohustuslik kõigile EL-i liikmesriikidele. Seega täidab neid nõudeid ka Eesti.

Lisaks on aga mõned toidugrupid, millele algse päritolumaa märkimine pole kohustuslikuks tehtud, ja seda terves EL-is. Lisaks piimale ja piimatoodetele on samas nimekirjas veel tarbimismarginaaliasse kuuluvad küüliku-, hobuse- ja ulukiliha, töötlemata toidud ja ühe koostisosaga toorained.

Kolmapäevane Eesti Ekspress väitis, et Eestis "ei kehti veel Euroopa Liidu määrus, mis kohustab ka pakendil ära nimetama toidu põhikoostisosade päritolu. Nagu kooseluseadusegi puhul, on selle määruse rakendusaktid vastu võtmata."

Sellega viidati, et juhul, kui tooraine on toodetud väljaspool Eestit, kuid kui sellega midagi siin enne müüki ette võetakse - kasutatakse toorainena uute toote tegemisel või kasvõi ainult pakendatakse siin, lubavad reeglid selle päritolu kodumaiseks nimetada.

Nii võib ka Põltsamaa Felix oma õunamahlale päritolumaaks Eesti kirjutada, ehkki nende mahlaõunad pole juba ammu Eestist pärit - kuid mahl välismaistest vijadest toodetakse ja villitakse pakkidesse Eestis - sellest piisab, et kaup kodumaiseks kuulutada.

See ei ole siiski mingi Eesti erand, vaid tegemist on kogu EL-i hõlmava otsusega algse päritolumaa märgistamise nõudeid mitte rakendada.

"Toidu märgistamise põhinõuded on reguleeritud Euroopa Liidu üleselt," lükkab maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson tagasi väite, justkui oleks Eesti üksi midagi tegemata jätnud. "Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel on Euroopa Komisjonil võimalus kehtestada päritoluriigi märkimise kohustus teatud toitudele ja põhikoostisosadele, sh piimale ja piimatoodete koostisosana kasutatavale piimale."

Enne täiendavate päritolunõuete kehtestamist oli Euroopa Komisjonil kohustus hinnata toorme päritolu esitamisega kaasneda võivaid mõjusid. Komisjon jõudis selle käigus järeldusele, et selliste nõuete kehtestamisega võib kaasneda toodete hinnatõus. Eeskätt puudutab see kartus mitmest komponendist koosnevaid toite.

Külli Johanson toob näiteks ketšupi põhitooraine - tomati - mis sõltuvalt hooajast või hinnast võib pärineda kord näiteks Itaaliast, kord Hispaaniast, mistõttu tuleb kasutada eraldi hoiuruume, et Itaalia ja Hispaania tomatid omavahel segi ei läheks, kuivõrd muidu ei vastaks pakendiinfo tõele, kui see emmale-kummale päritoluriigile viitaks. Üksiti tähendaks see vajadust toota valmis hulk erineva märgistusega pakendeid, vastavalt toorme võimalikule päritolule, või siis osta tomatid alati ja ainult kas ühest või teisest riigist, et ühe pakendiga hakkama saada. See kergitakski kulusid.

"Tarbija tahab seda infot, aga ei soovi maksta lisainfo eest," võtab Johanson kõigist uuringutest selgunu kokku. Erinevad hinnangud on näidanud, et lõpptoote hind võib sellisel juhul lausa 15-30 protsenti kallineda.

Teine aspekt puudutab asjaolu, et mõtteliselt on joon EL-i uute ja vanade liikmesriikdie vahel endiselt olemas. Ida-Euroopa tooteid hinnatakse Lääne-Euroopas madalamalt, nende eest ei olda üldjuhul valmis maksma sama palju kui mõne teise Lääne-Euroopa riigi toodangu eest. See võib valusalt lüüa ka Eesti tootjat, sest kuigi me ise peame oma tomatit Hispaania omast paremaks, ei pruugi sedasi arvata Saksamaa pereema. See on küll hüpoteetiline võrdlus, sest Eesti tomatitest ketšupit ei toodeta, kuid analoogia kehtib kõigele.

"Seetõttu ei soovi kõik valmistajad oma kauba päritolu näidata," selgitab Johanson.

Vabatahtlikult võib seda teavet iga käitleja juba praegu esitada, kuid kes end ikka ebasoodsamasse seisu asetada tahaks, kui just nende asjaolude tõttu otsustati toidualase teabe määruse alusel kohustusliku päritolu esitamise rakendusakte mitte välja töötada.

Lihtsalt EL päritolumaaks märkida pole samuti tarbijale piisav ning on eksitav, kuivõrd ei nimeta täpset päritolumaad, kinnitab Johanson, ehkki samavõrd eksitav on näidata ka töötlemise-pakendamise riiki päritolumaana, kui tooraine ise mujalt tuleb. Nõnda pendeldab idee äärmusest äärmusesse - kas nõuda päritolu või võimaldada sellega laveerida -, kuid kompromiss - "Made in EU" - samuti kõne alla ei tule.

„Euroopa Komisjonil on kohustus hinnata toidu päritolumärgistuse teemaliste rakendusaktide vajadust ja nad võivad, kuid ei pea lisama mõjuhinnangule eelnõu ettepaneku," kirjeldab Johanson võimalikku asjade käiku, lisades, et arutelud Euroopa tasandil jätkuvad.

Mõni liikmesriik, nt Prantsusmaa on päritolunõuded siiski ajutiselt kehtestanud. Täpsemalt kehtivad nõuded näiteks juustu algset päritolu esitleda kaks aastat, aastail 2017-1018. Eksperimendi mõte on anda Euroopa Komisjonile sisend mõjuhinnangu ülevaatamiseks.

"Päritolu kohustuslikku esitamist arutatakse Euroopas tõenäoliselt uuesti pärast seda, kui Euroopa Komisjon on saanud Prantsusmaalt jt riikidelt uusi andmeid olemasolevate mõjuhinnangute ülehindamiseks,“ ütleb Johanson.



"Lotte lood!""Lotte lood!"
ETV2 toob sügisest ekraanile tippnäitlejatega seriaali "Lotte lood!"

Juba oktoobris jõuab ETV2 eetrisse uhiuus seriaal Leiutajateküla vahvatest ja lõbusatest seiklustest. Lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ütles, et Lotte seiklused on Eestis lapsepõlve loomulik osa, mistõttu on imelik, et joonisfilmide, raamatute ja muusikalilavastuste kõrval veel telesarja pole.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.