Minister: koolides on suur puudus tugispetsialistidest ({{commentsTotal}})

Paljudes Eesti koolides pole praegu koolivägivalla ennetamiseks ettevalmistatud tugispetsialiste ning sellega seoses saatsid haridustöötajate ja õpilasesinduse liit uuele koalitsioonile pöördumise, lootes toimiva tugispetsialistide süsteemi loomist. Haridusminister Mailis Reps küll lubab koolivägivalla vastaseks võitluseks raha juurde anda, ent tõdeb, et spetsialiste, keda koolidesse palgata, lihtsalt ei ole.

Eesti haridustöötajate liidu teatel ei ole riik ja kohalikud omavalitsused suutnud seni kokku leppida, kuidas tugiteenuste süsteem Eesti koolides toimima peaks ja nii kasutavad paljud kohalikud omavalitsused tugispetsialistide palkamiseks mõeldud raha mittesihtotstarbeliselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peamise põhjusena näeb liit asjaolu, et võimalused ja tahe tugispetsialiste palgata on omavalitsuseti väga erinevad.

"Kohalikud omavalitsused ei pruugi alati leida selleks raha ja tegelikult oleks vaja konkreetsemalt üleriigiliselt lahendada ja süsteemselt paika panna, kuidas ja mismoodi. Paraku on erinevates kohalikes omavalitsustes erineval hulgal spetsialiste ja see ei ole eriti hea," rääkis haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri.

Tema sõnul ei piisa koolivägivalla ennetamiseks vaid õpetajate koolitamisest. Näited maailmast ütlevad, et eritähelepanu vajavate laste jaoks on kooli juurde vaja ka spetsialiste.

Uus koalitsioonilepe lubab suurendada tugispetsialistide toetust kohalikele omavalitsustele. Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul ei tähenda see ühtse tugiteenuste süsteemi loomist, vaid lisaraha kaudu omavalitsuste toetamist spetsialistide palkamisel.

"Mul on hea vastata, et meil on selleks ette nähtud lisavahendeid. Meil on järgmisest aastast kokku lepitud, et me anname kohalikele omavalitsustele kuus miljonit eurot lisatuge juurde. Aga loomulikult see ühtne süsteem tähendab ka arutelu, kust me leiame logopeede. Meil täna ikkagi logopeedide juurdekasv on väga väike ja puudjääk spetsialistidest väga suur," ütles Reps.

Kuidas omavalitsused juurde antavat kuut miljonit eurot kasutama peaksid, on Repsi sõnul veel lahtine. Otsustuspädevus tugispetsialistide palkamisel jääb endiselt kohalikele omavalitsustele.

"See kuus miljonit, mis sinna on juurde pandud, on ka summa, mida on kohalikud omavalitsused ise eelmistel läbirääkimistel välja toonud. On esimene samm selles suunas, et ehk me leiame siin kokkuleppe, et kohalikud omavalitsused võtavad vastutuse ja tulevad oma ettepanekutega riigi juurde," rääkis Reps.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: